"Supilinna Salaselts" ja Nõmme seikluspark

Õpetaja pakkus Sebastianile välja, et võiks klassi lõpetamise puhul minna teatrisse. Sebastian hakkas kohe vastu vaidlema ja rääkima, milleks seda kindlasti ei oleks vaja teha. Teatrites oldi paraku Sebastiani poolt, sest seoses hooaja lõpuga, polnud ühtegi etendust, kuhu oleks pileti saanud. Tuli midagi muud välja mõelda ja nii me sattusimegi kõik kolmekesi (mina, õpetaja ja Sebastian) Coca-Cola Plazasse vaatama uut lastefilmi "Supilinna Salaselts" ja hiljem Nõmme seiklusparki seiklema. 

Film oli väga hea. Päriselt ka. Mõnikord ma pean hambad ristis ära kannatama mingisugused etendused või animafilmid, kuid see mängufilm oli täiesti vaadatav. Isegi nii vaadatav, et hirm hakkas vahepeal. Sebastian ehmatas ka korra lausa niimoodi, et karjatas. Vot nii hea film. Soovitame kindlasti vaatama minna. Suure popkorniga, mis tegelikkuses saab filmi alguseks otsa :) Meil küll sai. 

Seikluspark oli peale kino. Ilm oli suurepärane ja kuna Seebu on varem Otepääl seiklemas käinud, siis ma teadsin, et see meeldib talle väga. See seiklemine. Aga ma ei teadnud, et talle ei meeldi mitte üks raas, kui keegi võõras talle trakse külge paneb. Eelmine kord tegi seda ju Arvo. Nüüd pidime koos juhendajaga kuidagi hakkama saama. Hetkeks tundus, et kogu üritus on läbi kukkunud, kuid kui ta sellest puudutamise osast üle sai, oli elu jälle ilus ja võis kuulda ainult õpetajale suunatud soovitusi: "Kuku! Kuku! Kuku!". 

Tore päev oli ja Sebastian jäi väga rahule. Neil on õpetajaga päris omapärane suhe. Mul on hea meel, et just see õpetaja on tema õpetaja, ausalt ka. Igaüks nii sõbraks Sebastainiga ei saaks. Nende vahetu suhtlus (pigem siiski selline sõpradetaoline, mitte ametlik õpetaja-õpilase suhtlemine) paneb mind alati imestama, et kuidas õpetaja küll ei solvu. Aga näed, ei solvu. Ta kuidagi kohe oskab need asjad selliseks keerata, et Sebastiani teravmeelitsemine ei tundugi enam nii õudne. 

Keegi alla ei kukkunud (Seebu oleks küll hirmsasti tahtnud näha õpetajat kõrgustes rippumas ja appi karjumas) ja ilm oli lausa suurepärane. Loodetvasti uuel õppeaastal tuleb erinevaid käike rohkem. Usun, et see on väga väärtuslik õppimise osa. Vahest ehk väärtuslikumgi, kui lünkadega töövihik aga sellest ma täna ei kirjuta, sest ma ausõna olen püüdnud terve õppeaasta hoida väga madalat prfofiili. Ikka selleks, et kõik oleks rahul.

 Kõik on rahul.