Robin kutsus meid jalutama ja Sebastian pakkus välja, et läheme Jalasele, sest siis saab ühtlasi ujuda ka. Hommikust saadik sadas vihma.... Ja Robin muudkui pakkis asju :)))) Sebastian väitis, et õhtul kuuest ei saja enam midagi. Mina läksin lihtsalt vooluga kaasa, mugandasin oma söömise pikniku jaoks rabas ja me sõitsime ikkagi ilma trotsides Jalasele, et minna rabajärve ujuma. Õhutemperatuur oli 16 kraadi (südasuvel.....masendav).
Ega sellest Jalasest enam midagi kirjutada pole. Lihtsalt tore oli koos olla ja hea uudis on see, et Jalase laudtee vahetatakse täielikult välja. Ma just eelmises Jalase matkaraja postituses (siis, kui me koos Ruthiga käisime) mainisin, et rada on kohutavas seisus ja näed - nüüd juba on kõik uus ja tugev. Ma ei saanud muidugi ilma lillede pildistamistea kuidagi - õudsalt tüütu teiste jaoks. Ükskord, kui ma julgen täitsa üksi minna kuskile ilusale, õiterohkele matkarajale, siis ma pildistan nii palju kui süda ihkab, sest keegi ei pea siis minu järele ootama.
Ma ei tea, mis see praegune veetemperatuur umbes olla võiks, aga ikka külm oli. Arvo küsis, et kas käisime ujumas ka. Ma vastasin, et ujumiseks seda küll nimetada ei saanud, sest me kõik hüppasime korra sisse, tegime neli tõmmet ühtepidi ja neli tõmmet tagasi ja kohe välja. Südasuve kohta ikka liiga külm vesi. Õhk oli ka jahe ja natuke oli tuult, mis tegi väljatulemise raskemaks. Aga me ei virise, kõik said järves käidud ja siis sõime õhtust. Tegin poistele kotlette kaasa, ülejäänu eest hoolitses Robin. Mina sõin enda kava järgi, sest nii on hetkel lihtsam ja teistel muret vähem.
Järgmine kord, kui ma lähen rappa õhtusööki pidama, siis ma teen kõik ilusasti - võtan nõud ja sätin nii, et oleks ilus süüa. Kui juba sööma peab....
Tagasiteel rääkisid poisid Jumalatest. Sebastian arvas, et see on ikka hea, et teda ei saanud ristida, kui ta väikene oli (ta kartis võõraid inimesi hullupööra) ja Robin ütles, et ta põletas ammu oma risti ära, et Odini käest see hullus andeks saada. Mina jällegi mõtlen, et risti põletamine ei ole vast kõige arukam tegu - nii võib teise Jumala välja vihastada.... Igatahes on meil päevakorras mehisus, viikingid, viikingite Jumalad, jõutrenn ja raskekaal. Hea, et ma kokaraamatu roosa tegin.... Mulle tundub, et seda testosterooni on minu elus kuidagi väga palju, naiselikku õrnust ja hellust jääb vajaka... Tegelikult on see ikka väga vajaka... Sest üks tahab isasem olla kui teine ja ma tunnen, et ma pean ise õppima enda ellu tooma rohkem naiselikkust, hellust, õrnust, leebust.
Vihma me ei saanud, auto juurde tagasi jõudes oli temperatuur 13 kraadi. Südasuvi.... Muidugi on tore niimoodi koos ringi patseerida ja mul on hea meel, et Robin ettepaneku tegi ja Sebastian haakus. Ma võin ju norutada ja ilma üle viriseda, aga kui ise ei tee, ega keegi teine ka Su eest elu huvitavamaks ei tee.... Aitäh poisid! Aga järgmine kord räägime mõnest vähem testestorooni vajavast asjast :)
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar