Eesti Vabariik sai sel aastal 105 aastaseks ja kuna on liikumisaasta, siis otsustasime, et kõnnime selle raames mõned kilomeetrid. Kuna meil oli plaanis õhtul kõik Liisu juures kokku saada, siis ei saanud väga pikka matka ette võtta, kuna oli vaja igasuguseid toite teha. Otsustasime minna Jalasele, kui just vihma ei saja sel hommikul. Ei sadanud, oli mõnus paarikraadine miinus ja täpselt sobilik ilm matkamiseks.
Võtsime Liisu kell üheksa auto peale ja asusime teele. Meie matkal osalesid mina, Arvo, Sebastian, Anete, Liisu, Margus (ema mees) ja Marek (õde Triinu abikaasa). Mul oli Anetest väga suur abi, sest ta aitas Mirat taltustada. Kui ma oleks pidanud terve matka üksi teda hoidma, siis mul oleks ikka maailmatum stress peale tulnud. Sest nagu ikka ja ilma mingisuguste muutusteta - ta matkadel lihtsalt kohutavalt tirib. Ma teda lahti lasta ka ei lubanud, sest ma pole viimasel ajal täheldanud, et ta oleks väga sõnakuulelik olnud. Igatahes asusime teele.
Rada oli küll kellegi poolt natuke läbi kõnnitud mingil päeval, aga siiski oli üsna arvestatav raskus selle raja läbimine. Kõige hullem oli laudtee, kus jalg lihtsalt libises koguaeg rajalt maha. Õnneks see laudtee osa ei ole Jalasel väga pikk. Metsas ja põllu ääres oli tunduvalt kergem kõndida. Mira ka nii tiris, koguaeg libisesin rajalt maha. Marek arvas, et võiks Marimetsa minna, aga ma ütlesin, et mina ennem ei lähe, kui lumi on sulanud, sest tõesti - laudtee peal on ebamugav lumega kõndida. Ja Marimetsas on laudtee umbes 5 kilomeetri jagu.
Kui me jõudsime raja lõppu, siis sõime minu tehtud kaerakaraskit ja jõime kohvi/teed. Mulle väga see karask maitseb ja tundus, et teistele ka. Marek vist ei söönud, tal olid endal mingid poepirukad kaasas. Ma jagan Sinuga oma karaski retsepti.
6dl kaerajahu
1tl soodat
100g sulatatud võid
500g keefiri
suur peotäis päevalileseemneid
pool tl soola
Sega kõik ained (või sulata) omavahel kokku ja küpseta ahjus keskmisel siinil 45-50 minutit.
Peale hommikusööki kõndisime autode poole tagasi. Mareki arvates oli see üsna mõtetu matk, sest ekstreemi polnud ja liiga lühike ka, aga teda ei tasu tähele panna, sest tal on koguaeg kõik pahasti. Mõnikord ma muidugi ei saa aru, kas tema porin on tõene või lihtsalt teeb nalja. Mul selle naljasoolikaga on kuidagi nihusti... Nagu polegi teist õieti. Tegime lumeingelid ka, sest oli nii mõnus kerge lumi, et kohe kutsus lumehange heitma.
Autode juurde jõudes olime üsna läbi, sest talvel lumega on ikka päris raske matkata. Aga tore :) Mul on hea meel, et kõik olid valmis matkama minema. Eriti hea meel on mul, et ema mees ka käis, sest... Mul vahel on temast kahju.... Sebastian ei saa ainult aru, misk me viimasel ajal rohkem asju teeme minu suguvõsaga, mitte Luhtarudega.... Mina ei tea ka, kuidas see nii on juhtunud... Tegelikult tunnen Aikust ja Liivist suurt puudust ja kahju on, et me nii vähe kohtume. Aga mõnes mõttes mul on hea meel, et ma oma õde päris tihti näen.... Olen temast samuti suurt puudust tundnud...
Õhtul saime kõik Liisu juures kokku ja tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva. Kõik olid nii palju vaeva näinud erinevate söökide ja suupistetega, et süüa oli küll rohkem, kui me ära süüa jõudsime. Kahjuks mul ei ole ühtegi fotot nt Raivo (Liisu mees) tehtud suupistetest, mis olid ikka väga ilusad ja maitsvad. Ta oli kõvasti vaeva näinud. Liisu abitöölisena muidugi ka. Kõik, kes panustasid, olid ikka väga tublid. Võibola ainus asi, mida õppida, on see, et koguseid kuidagi paremini planeerida. Ilmselegelt oli sööki liiga palju.
Oli ilus päev! Koos armsate inimestega, matka ja heade söökidega. Aitäh kõigile, kes osalesid ja oma kohalolekuga kõik veel paremaks tegid :) Palju õnne veelkord meie VABALE riigile!
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar