laupäev, 15. november 2025

Ikka beebide lainel :)

Seda ei juhtu just eriti tihti, et keegi perekonnast avaldab soovi minu käest mõnda kootud/heegeldatud asja saada. Aga just nii juhtus, kui ma ühel külaskäigul ema juurde kuulsin, et ema soovib, et ma Mikaelile (minu õe poja poeg) vesti kooksin. Vaatasin kohe Dropsi lehel ringi ja arvasin, et koon samasuguse nagu ma kunagi Jakole ja Lilile kudusin. Ütlesin emale, palju lõng maksab ja ema maksis kohe ära ka. Aga siis juhtus nii, et ma tulin koju ja vaatasin veel kord seal Dropsi lehel ringi ning mul tuli vastupandamatu soov kududa palmikutega vest. Tellisin lõnga ära, andsin emale teada, et lõng läks kaheksa eurot rohkem maksama ja jäin ootele. Lõnga ootele. Vahepeal käisin Coopis ja ostsin sobiva suurusega pikad vardad ka, sest selgus, et mul üldse nr 4 vardaid polegi. Ma olen viimasel ajal nii palju vardaid ostnud, et mul ei taha need enam hästi sahtlisse ära mahtuda :) 

Lõng tuli kohale, aga mul oli Allu beebi natuke suurem kampsun kui vastsündinu oma, varrastel ja ma tavaliselt ikka kahte asja korraga ei koo. Kudusin siis üliehelikiirusel kampsuni valmis ja neljapäeval, kui hommikul ärgates sadas vihma ning sadas kohe uue ööni välja, siis ei olnudki midagi paremat teha, kui istuda diivaninurgas ja kududa. Kohe niimoodi palju ja järjest. Ei, ma ikka käisin vahepeal Miraga jalutamas ja venitasin ennast Hopafiti video järgi, aga põhimõtteliselt ma terve päeva kudusin, sest mul oli huvitav :) Ma ei olnud sellist vesti varem kudunud ja ma tahtsin nii väga näha, milline on lõpptulemus. Lõng oli ka B-grupi oma ehk siis vähe jämedam, kui need meriino lõngad ja töö lausa lendas käes. Arvo ei olnud ka kuigi seltskondlik, sest tal on neljapäeviti koosolekute päev ja Sebastian oli nagu Sebastian ikka ning mul oli väga mõnus seal diivaninurgas istuda ja kududa. Ja nii juhtuski, et õhtul kell seitse oli vest valmis. Ärge unustage hetkeksi, et vihma muudkui sadas :) Ja mul oli täielik vabadus olla iseendaga. 

Igatahes saab Mikael endale minu tehtud vesti :) Siis, kui vanavanaema ükskord lähitulevikus oma lapselapselast esimest korda vaatama läheb. Mulle väga meeldib see vest ja mul on tunne, et see on küll esimene, aga mitte viimane selline vest :) sest beebisid jagub. Natuke ei meeldinud see, et vest on küljeõmblustega, aga tegelikult on õmblused ilusad ja puhtad ja töö on väga ilus. Päriselus ikka ilusam, kui pildilt tundub. Värv on ka vist ilusam. Türkiis, minu lemmik. Beebipoistele väga pole saanudki midagi teha, sest sünnivad muudkui tüdrukud :), seega kui Arvo vesti nägi, siis ütles, et nii ilus värv. On küll jah. Roosamannale vahelduseks. 

Aga roosamannat ikka jagub. Kui ma Allu märtsis (ma arvan, et sünnib veebruaris) sündivale beebile vastsündinute komplekti tegin, siis ma mõtlesin, et seda saab ju nii vähe aega kasutada ja otsustasin, et koon ühe 1-3 kuud kampsuni ka. Et oleks kapist kohe võtta, kui see kõige esimene väikseks jääb. Tegin oma tuttava õpetuse järgi ja ausalt öeldes - töö alguses vanis. Ma ei tea, kas asi oli selles, et mul oli lihtsalt väga palju tegemist või oli ikkagi natuke süüdi ka põnevuse puudumine, sest ma ju teadsin, milline on lõpptulemus. Aga siis ma võtsin end kokku ja kudusin selle kampsuni kiiresti valmis (et saaks Mikaeli vesti kuduma hakata).  Tuli jälle täpselt nii armas ja ilus nagu kõik need eelnevad sama õpetuse järgi kootud kampsunid. 

Ledsin oma käsitöötarvikute karbist mõned "Handmade" sildid ja õmblesin need ka kampsunile ja vestile peale. Sebastian küll küsis, milleks, aga mul oli tunne, et ma tahan. 

Ja et keegi ei arvaks, et mul polegi nüüd midagi kududa, siis on küll. Kristine Viljandist tellis samasuguse beebikomplekti nagu ma Allu pisikesele tegin ja mul on vardad tulised. Kampsunist on juba pool valmis. Ja ausõna - mul ei ole olnud kaks päeva aega ainult diivaninurgas olla, aga mulle nii väga meeldib käsitööd teha, et ma igal võimalikul juhul koon jälle mõned read. 

Aitäh inimestele, kes vahest tellivad minult midagi teha. Ma saan kogu oma armastuse  nendesse beebiasjadesse panna ja mul ei ole ühelgi pimedal sügisõhtul igav. Siis, kui trenni pole, mida ei juhtu just väga tihti õhtuti. Ma loodan, et kõik need beebid, kes minult asju saavad, on soojas ja pehmes lõngaembuses hoitud. 


Teie Ennike

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar