Unenäopüüdja

Uni on elusolendi jaoks väga vajalik asi ja kui Sind kimbutavad igal ööl halvad unenäod, oled hommikul väsinud ja pahur, mõnikord ka hirmunud. Minu uni on väga kaootiline. Olen äärmiselt erksa unega ning näen palju ja vastikuid unenägusid. Vägivaldseid ja hirmsaid. Ma pole kunagi mõelnud sellele, et unenäod võiks kinni püüda ja ega ma tegelikult väga selliseid hookus-pookus värke ei usu kah. Aga mulle meeldib nikerdada ja kui ma nägin, et Nobiinas toimub töötuba unenäopüüdja meisterdamisega, siis mõtlesin, et teen endale ka ühe. Las püüab siis kõik need hirmsad unenäod kinni. 

Nobiina on iga käsitöölise unistuste pood, sest sealt saab kõike, mida on vaja käsitöö ja paberitööde tegemiseks. Ja selles poes siis toimuvadki vaata et peaaegu igal nädalavahetusel erinevad töötoad. Sel korral oli juhendajaks Kriti, kelle töid saab vaadata facebookes aadressil: Kriti Unenäopüüdjad. Tal on väga hea maitse ja värvitunnetus ning juhendajana väga kannatlik meel. 

Mina teadsin juba Rapla poole sõites, et minu unenäopüüdja tuleb kollase ja valgega, seega ei läinud mul kuigi kaua aega, et endale sobivad töövahendid välja otsida. Unenäopüüdja valmistamist alustatakse metallrõngale lõnga kerimisega, mis on selle töö kõige lihtsam osa. 

Edasi tuli ringi sisse võrk punuda. Internetis leidub ohtralt õpetusi, kuidas seda teha. Kellele meeldib käsitöö ja nikerdamine, see saab asjaga kindlasti hakkama ka iseseisvalt näiteks youtube vahendusel pusides. Ja kui juba võrgu punumine on selge, siis on peaaegu unenäopüüdja tegemine ka selge, sest just võrk ongi kõige keerulisem osa. Ja kõige aeganõudvam osa. Kui võrk valmis saab, siis tuleb kinnitada veel puidust pärl kõige keskele ja ongi rõngas valmis. 

Edasi peab valmis meisterdama sulgedenöörid. Minul ei olnud päris kindlat visiooni, missuguses järjekorras ma neid kollaseid sulgi sinna unenäopüüdja külge tahan, seega lähtusin eelkõige ja ainult sisetundest. Kõige pealt tuli paela otsa ajada pärlid sellises järjestuses nagu Sa neid hiljem püüdja küljes näha soovid. Arvestada tuli sellega, et iga sulepaari kohta läks üks suur puupärl. Väikesed olid niisama ilu ja värvi andmiseks. Kui pärlid küljes, oli vaja sulepaar või sulg või kolm sulge, kuidas keegi soovis, paela külge pusida traadiga, nats liimi vahele ja suur pärl tehtud pusa kinni katma lükata. Kui kõik sulepaelad valmis olid, sõlmiti need rõnga külge just Sinule meeldivas järjekorras ja vahes. 

Töötoas oli vanemaid naisterahvaid, minuealisi ja ka päris noorukesi. Kõige noorem oli 10aastane poiss. Absoluutselt kõik said unenäopüüdja meisterdamisega hakkama. Kellelegi ei olnud see ülejõu käiv. Mõnda aitas juhendaja rohkem, mõnda vähem, aga valmis nad said. 

Koju sõites mõtlesin, et mine Sa tea - sisekujundusliku elemendina on ta ju tore küll, aga äkki ikka püüab halvad unenäod kinni ka? Indiaanlased on seda uskunud ju juba sajandeid... 

Nüüd on öö ära magatud ja võin öelda, et prooviöö läks nurja, sest minu pahad unenäod ei kadunud kuskile. Vastupidi - eriti vilets öö oli. On see nüüd kokkusattumus või mis, kes seda teab, aga välja ma seda veel ei viska. Vaatame - ehk tuleb homme parem öö :) Siis on unenäopüüdja juba sisse ka elanud oma kohutavalt keerulisse rolli - püüda kinni minu lõputud halvad unenäod.