reede, 1. jaanuar 2016

Matka-aasta avatud :)

Kui on uusaasta öö ja Sa oled läinud kella kolme ajal magama ja ärkad umbes pool kaksteist päeval asudes hoolega vorstima, siis Sa ei oska eluilmaski endale ette kujutada, et helistab Liivi ja ütleb: "Hei, lähme matkama!". No selline mõte ei tuleks ju Sulle pähe, kui istud jahedavõitu kodus soojas hommikumantlis uue aasta kõige esimesel päeval. Aga just nii võib juhtuda, kui Sinu elus on selline inimene nagu Liivi. Ma esimese hooga, kui Arvo mulle Liivi plaanidest rääkis, mõtlesin, et Limmu on vist nats hüperaktiivne, sest ta sai ju uusaasta ööl mitte ennem, kui kell neli magama.... Teine mõte oli (siis kui vaatasin aknast välja ja lund sadas ja külmakraade oli -8 ja ikka oli ju alles hommikumantel), et juudas küll, ma ei viitsi! Tahaks ju vorstida.... Kolmas mõte oli hommikumantlist olenemata, et ei ole siin mingisugust ei viitsit! Kõik viitsid kokku ja minek!

Oligi minek. Robin  oli endale mingisuguse viiruse külge pookinud, seetõttu asusime teele Arvo ja Sebastianiga. Kokkusaamispunkt pidi olema Valdeku tänaval "Tädi Anni juures" kohviku ees. Statoilis haakisime Aivari ka külge ja taganemisteed enam polnud. Anni juures kohtusime juba Liividega ja siis siuh-säuh olimegi juba Pääsküla rabarajal. Arvo ütles kodu mulle, et seal rabas on üks torn ja me jookseme selle tornini ja tagasi, umbes 2 kilomeetrit ja hopsti ongi kõik valmis. Siis läheme juba Liivide juurde ja saab sooja suppi ja lauamänge. Autost väljudes selgus, et tornini on jah umbes kilomeeter, aga me läheneme tornile hoopis teisest suunast ja tuleb nii umbes 4 kilomeetrit. Ja kui nüüd tõele näkku vaadata, siis 4 kilomeetrit on nohu, ka siis, kui on -9 ja kell juba ähvardavalt 15:10. 

Kuna kilomeetritega oli paras segadus, siis ei jäänud muud üle, kui Endomondo järgi panna ja siiski selgus majja tuua, mis nende kilomeetritega  ikkagi lahti oli. Ja Endomondoga me teele asusimegi, üsna reipal sammul, laudteedel libedat trotsides. Mõnes kohas olid loigud ka ära jäätunud - seal peal lasti liugu (mina muidugi mitte, sest ma kardan selliseid asju ja nagu hiljem selgus, siis õigustatult - Seebu kukkus pahasti ja lõi kukla ära (õnneks ei midagi hullu)). Laudtee oli kohati ikka üsna libe, kuid kõik jäid püsti. 

 
Sünge
Selle raja tornini läbisime me peaaegu ulmelise ahvikiirusega, kohates rajal nii umbes 100 kaasmaalast ja ma mõtlesin mingisugusel hetkel, et inimesed ei istugi kõik 1.jaanuaril oma kodus ja ei vorsti. Inimesed käivadki looduses, käivad jalutamas, käivad suhtlemas, käivad akusid laadimas. Ja ma jõudsin isegi mõelda seda, et kuidas on siis juhtunud nii, et ma 35 aastat järjest 1. jaanuaril olen ainult vorstinud?! Misjaoks ometigi?! Kuidas ma tulin hommikul (peaaegu lõuna ajal muidugi oli see hommik) selle peale, et avasin googlega telekavad.ee ja tegin mõttes ringi ümber nendele saadetele, mida ma vorstides vaadata oleksin tahtnud. Mina. Kes ma ju ei vaatagi telekat.... Miks mina ei tulnud selle peale, et 1. jaanuaril võib vabalt Pääsküla rabaraja tornis teed juua ja lõunat pidada? Võib hoopis -9 kraadiga ringi kolada. Võib hoopis rohkem näha, kui ükski telesaade mulle pakkuda suudaks.... 

 

Kokku kõndisime 5,33 kilomeetrit, aega kulus koos söögipausiga 1 tund ja 24 minutit. Ei mingisugust passimist, puhas jooksurõõm :) Ja mis kõige imelikum - isegi suhkruta tee maitses selles rabatornis -9 kraadi käes täiesti hästi (suhkur jäi koju...). 

Peale rabarada sõitsime Liivide juurde, kus Liivi hakkas mingisugusel turbokiirusel kokkama, valmistades 1,5 tunniga kõrvitsapüreesupi, ahjukanad, praeartulid, kõrvitsasaia ja kaneelirullid :O Mul on lausa imelik siia kirjutada, et meie ülejäänud (mina, Arvo, Sebastian, Mart, Aivar ja Priit) mängisime samal ajal Port Royalit. Et siis kõik mängisid ja Liivi oli tõeline superkokk ilma abitöölisteta oma köögis.... 

Ami ja Aia Arvo kampsuni otsas end suurepäraselt tundmas
Liivi õnnestus 100 protsendiliselt, sest kõik, mis ta 1,5 tunniga valmis kokkas, kõik maitses lausa suurepäraselt ja ega meie ülejäänud õnnestusime ka 100 protsendiliselt, sest kõik Port Royalis osalenud inimised said lõpuks mängu selgeks :) Ja kui te arvate, et see on mingi lihtne mäng niimoodi jooksupealt ära õppida, siis te eksite väga. Kui me esimest ringi mängisime, mille ma algaja õnnega ära võitsin, siis selle esimese ringi alguses mul oli kaks korda selline tunne, et ma panen kaardid maha ja astun mänguringist välja, sest no mitte midagi ei saanud aru. Nii et - ei olnud kerge kellelgi - ei köögis ega royalis. 

Ekstra Sebastiani jaoks tehtud toit

Koju jõudsime alles 22.15. 

Milline 1. jaanuar! Hommikul, esimesi valguskiiri silmade vahelt sisse lastes poleks iialgi uskunud, et umbes kahe tunni pärast sõidame me linna ja läheme matkama. 

Hommikuvorstimisest kõrvitsasaiani. Tehke järgi! :) 

Head uut aastat ka kõigile!  

3 kommentaari:

  1. Pidin täna end välja ajama, võtsin pikalt hoogu, sest see kraadiklaas oli väga hirmutav. Enne väljaminekut lugesin läbi su postituse. Mõtlesin, et on hullud. Kui end välja sain, siis sain aru, et täitsa normaalsed!
    Toredat uut aastat teile!

    VastaKustuta
  2. Noh, hullud muidugi! :) Seda olen ma kogu aeg öelnud! ;)
    Säravat, rõõmuderohket ja hoolivat Uut Aastat teile kõigile! :)))

    VastaKustuta