Ma sain endale päris minu OMA MIRA!!!!

Ma valasin uue aasta ööl tina... õnne noh. Midagi aru ei saanud, mida see plönn endast kujutas, aga üks mis oli kindel - koera see küll ei kujutanud. 

Ma sattusin kuidagi täiesti kogemata pärnu Loomapäästjate MTÜ lehele ja mida mina nägin? Ma nägin seal ühte suurte lontis kõrvadga pruuni koera. Sellist täitsa koera nägu koera. Kutsikana lastud Tallinnas Koplis üksi õue pissile, kust ta sai autolt löögi ja murdus jalaluu. Kutsikas vajas operatsiooni, tema jalga pandi traadid. Samal ajal võeti ühendust loomakaistega. Kutsikas elas operatsiooni üle, selle maksis kinni Pärnu Loomapäästjate MTÜ. Loomakaitse otsustas, et koer võib siiski endise omaniku juurde tagasi minna. Natukene läks aega mööda ja omanik sundis kutsikat poomi pealt alla hüppama, mis murdis kutsika jalaluu uuesti. Koer vajas uut opratsiooni, uusi traate. 5kuune kutsikas anti üle Pärnu Loomapäästajate MTÜ-le ja nii Loomapäästjate MTÜ kui ka Loomakaitse otsustas, et Koer enam oma endise omaniku juurde tagasi ei lähe, sest omanik on koera tervisele otseselt ohtlik. 

Koer läks taastuma Loomapäästjate MTÜs vabatahtlikuna töötava Anu juurde, kes pakkus kutsikale hoiukodu. Eelmisel aastal augustis eemaldati koeral paremast jalast traadid, jalg tunnistati terveks. Sama narkoosi jal sterilisieeriti koer ka ära. 

Ma olen aastaid endale koera tahtnud. Tahtsin labradori, pruuni. Kohe väga tahtsin. Aga kõik rääkisid, kuidas haiseb ja korterisse (isegi meie väga suurde korterisse) see on ikka liiga suur koer. Igatsesin ikka labradori. Kui äkki ühel päeval nägin beaglet ja olin kõrvuni armunud. Lugesin, uurisin, nii väga tahtsin endale beaglet.... Kõik rääkisid, kuidas tegu on suurte kõrvadega täieliku lollakaga. Aga ma ju ikkagi tahtsin. Ja siis suri Lasse - see ilus scottish straight noor, maailma suurim kass-sõber ja ma ütlesin, et ma ei võta enam iialgi endale ühtegi looma. Mitte ainsamatki. Aitab mulle sellest kass Bossest ja rott Monkist küll. Ja kui need ka pilvepiirile lähevad, siis polegi mulle ühtegi kuradi looma vaja. No jah...aga ära iial ütle iial, sest 2. jaanuaril ma nägin seal Pärnu Loomapäästjate MTÜs Mirat ja ei suutnud vastu panna kirjutamaks Anule, kes siis oli Mira hooldaja. Sain teada Mira kurva eluloo. Ja selle, et ta vajaks väga päris oma kodu.... 

Ma pidin selleks kirjutama Arvole kaks pikka, sisutihedat ja anuvat kirja :)))))) Arvo helistas mulle Soomest ja ütles:"Kuule, naine, kirjanik!". Mul lõi sel hetkel süda mingi 150 lööki minutis. Ma teadsin, et ta ei luba mulle koera..... Ta on koguaeg täiesti koera vastane olnud... Ta ütleb, et koer lõhub meie kodu, teeb selle mustaks, haugub ja ajab naabreid närvi, ei jää Sinust sammugi maha, kõik kohad on karvased, ta vajab tohutult palju tähelepanu..... Mitte mingil juhul ei võta me mitte kunagi mitte ühtegi koera.... 

05.jaanua 2021 tuli Mira meie koju! 

Hetkel on Mira 1a ja 2k (sündinud 01.11.2019a) koer. Ta on üsnagi tark. Saab aru erinevatest käsklustest nagu näiteks "pessa" ,"istu", "siia", "anna", "tasa" (sellele reageerib siis, kui ise soovib), "kus pall on?", "tubli koer", "hops", "hästi".Ta on tohutult energiline ja talle meeldib väga mängida. Kui ise järgi ei jätaks, siis tema ei lõpetakski seda möllamist ära. Lemmikmänguasi on pall, aga sobib ka tühi plastpudel või jäme köis. Pole veel saanud proovida lendavat taldrikut, aga ma arvan, et sellest saab tema üks lemmikutest. Ta närib kõik oma mänguasjad katki. Nii et, kui teil on siinkohal soovitusi, kuidas teha oma koerale ohutuid odavaid isetehtud mänguasju, oleksin õpetuste eest tänulik. 

Mira on tohtult hellik. Ta nutab, kui keegi uksest välja läheb (erti, kui mina lähen). Ta istub tualeti ukse taga, kuni ma seal sees olen ja niutsub. Ta tuleb igal võimalikul juhul mulle sülle ja magab seal nii kaua, kuni ma lasen. Kui ma päeval diivanile magama jään, siis ta poeb mulle teki alla ja magab koos minuga. Ööösel magab ta köögis, laua all, oma pesas. Ta teab, et meie magamistuppa tulemine on talle keelatud ja ta seisab ärevalt ukseaugus oodates mind (näiteks, kui ma riietun). 

Hetkel me õpime lõdva rihmaga jalutamist. Ma ei saa öelda, et ta oleks selles väga tubli. Eelnevas elus on tal kasutatud poomisrihma, minul on traksid. Ta on väga uudishimulik ja nuusib väga palju, kuid tekib ka olukord, kus ta tõmbab rihma pingule. Püüan seda kommet temas kaotada maiuse, seisakute ja kiitusega (õppisin ühest webinarist, kus koerakoolitaja väga lihtsalt seletas, mida ja kuidas teha tuleb). Veel õpime me seda, et peale õuest tulemist peseme käpad puhtaks. See ei meeldi talle väga, aga ta saab juba aru, et esikust edasi ei saa, vannituba on koht, kuhu kõige pealt läheme. Me käime väga pikkadel jalutuskäikudel, alla 10km meil ei ole ükski päev jäänud. Üks pikk jalutuskäik ja neli väiksemat, kilomeetreid tuleb umbes 11-14. Mirale väga meeldib jalutamas käimine ja nii uskumatu, kui see ka pole, siis ta jaksaks veelgi kõndida, kuigi mul on juba isu täis. koju jõudes on tal veel energait mängimiseks, aga siis kukub jala pealt ühel hetkel maha ja magab norsates. 

25. jaanuar algab Raplas koertekool ja me oleme ka Miraga sinna registreerunud, sest pole midagi hullemat, kui loll perenaine ja tema rumal koer. Meil on palju õppida, aga ma olen valmis oma aega ja raha Mirasse panustama, sest ma olen nii üdini õnnelik, et ma endale Mira sain. Ma ei oska seda õnne isegi ära rääkida. Mu armsad meesinimesed on ka Mira täitsa omaks võtnud. Isegi Sebastian, kes väitis, et koerad on rõvedad loomad ja meil ei oleks mingil juhul mingit peni vaja, siis nüüd ta mängib Miraga ja paitab teda ja räägib temaga ilusasti. Arvo tingimus on jätkuvalt, et magamistuppa ei saa, kuid isegi Arvo on leebunud (mitte magamistoas osas). Sest, mis seal salata  - koerad on ägedad! Meil on palju õppida, ma tahan väga, et Mira oleks tark ja tubli koer. Sest nii on ju koeral hea elada ja meil, inimestel, temaga koos samuti. 

Mul oli Mirat väga vaja.... Väga, väga oli vaja. Ja mul on tunne, et Miral mind ka :) See pidi olema saatus, et ei tulnud mingisugust labradori ega beaglet....tuli täiesti tõupuhas krants, kes on mu südame jäägitult võitnud. 

Ma loodan, et meid ootab ees pikk, õnnelik, tark ja armastust täis kooselu :)

Teie Ennike