pühapäev, 12. november 2023

Isadepäev - Jane küsis, Arvo vastas

 Ettekujutus isaks olemisest ja päriselu 

Pean tunnistama, et esialgu igasugune ettekujutus sellest, kuidas olla isa, ju puudub. Sa lihtsalt ei ole ühelgi viisil valmis selleks, mis sind ees ootab. Ja siis sa mõtled: hästi, ma teen selle ära, ma olen sellele lapsele nii hea isa kui suudan olla. Kui naisest saab ema, tekitab tal lapsega juba raseduse ajal hoopis suurem ja teistsugune side. Meestel see nii ei ole, olles mees, pead ennast sõna otseses mõttes isaks mõtlema. Ja siis sa kasvad koos selle lapsega. Sa saad järjest targemaks ja sinu oskus üldse olla isa kasvab koos selle väikese inimesega. Mina arvan, et ettekujutus isaks olemisest oleneb palju sellest, milliseks isaks sa ennast mõtled. Kas oled nõus võtma selle vastutuse, kas tahad peeglisse vaadates endale öelda: jah, ma olen olnud hea isa ja tunnen selle üle uhkust. Kas sa tahad olla sellele lapsele kõige ägedam isa maailmas? Kui see on see, mida soovid ja tahad, on hea vundament olemas. Päriselu paneb sind muidugi kogu aeg proovile. Leiad ennast olukorrast, kus küsimusi on rohkem, kui vaja oleks, vastuseid aga napib. Aga arvan, kui endiselt on jõus soov olla parim isa, siis leiad ka vastused kõige keerulisematele küsimustele. 

Mida on lapsed sulle õpetanud? 

Arvan, et lapsed on õpetanud väga palju. Kuigi loogiliselt võttes olen mina kui isa pidanud justkui olema kogu aeg juhendaja rollis, siis on just lapsed need, kes tekitavad mulle kui isale elukestva õppe.  Olen 41aastane ja kindel, et ma poleks seesama inimene, kui ma poleks isa. See elukestev vajaduspõhine õpe on kestnud juba 23 aastat ja tunnen, et see pole veel läbi.  See, et oled isa, sunnib mõtlema: sa ei saa läbi kukkuda, pead vee peale jääma igas mõttes, sest sa oled maailma parim isa ega taha last alt vedada.  See õpetab palju. Loed läbi Astrid Lindgreni “Bullerby lapsed”, umbes nii neli korda, ehitad liivakasti ja paned kokku legod, õpid selgeks jalgpallireeglid, sinust saab praktiliselt arst, kes suudab diagnoosida kõiki levinud haigusi, oled puutööõpetaja, õpid, kuidas mängida beerpong’i, kuni selleni, et ta ütleb sulle: isa, mul on tüdruk, kas ta võib meile elama tulla.  

Kõige naljakam lugu

 Raske kohe mõelda, milline see kõige naljakam on, aga üks meenub küll. Oleme matkajad ja seetõttu lugematuid kordi ööbinud metsas. Mõlemad poisid innustusid sellest looduses olemisest täielikult. Ja siis otsustas Robin, minu vanem poeg, et lähevad koos minu õepoja Mardiga kahekesi omal käel metsa ööbima. Oli sügisene aeg ja plaan oli tohutu ning varustust pakiti mitu päeva. Koht oli välja valitud, kõik oli vägev. See sisaldas ka kõigele muule kummipaadiga jõe ületamist. See polnud mingi lahja tripp, ikka meestekas. Ema viis nad kohale koos kõigega ja tuli koju. Poisid tassisid varustust ja paati umbes kilomeetri läbi metsa. Hakkasid siis jõge ületama. Edasine oli juba päris naljakas. Juhtus nii, et mingi seljakoti küljes olnud asi torkas paati augu. Nad ei pannud kohe tähele ja läksid selle paadiga keset jõge põhja. Vesi ei olnud õnneks sügav ja kõik läks hästi, nad said kaldale. Kõik sai märjaks ja nende plaanid läksid sõna otseses mõttes vett vedama. Helistasid ja ema läks neile järele, viis nad vanaisa juurde, kütsid sauna, kuivatasid varustust ja kirusid jõe põhja jäänud paati. 

Kuidas leida aega lastega koos midagi ette võtta? 

Elu on kiire, eriti veel, kui oled noor isa. Minu meelest on parim moodus lapsi tegevusse kaasata sel moel, et teha niiöelda koos ja tunda rõõmu kõige tavalisemast. Ja kuna sa tahad olla maailma parim isa, siis sa korraldad – käid matkamas loomaaias, teed väljasõite ja ööbid nendega metsas, paned kokku nende legosid, loed unejuttu ja mängid lauamänge, käid jalkavõistlusi vaatamas ja pärast seda meres ujumas, pead lumesõda ja sõidad kelguga mäest alla. Sul ei ole selleks aega, aga sa plaanid ja võtad selle. Sa oled isa, sõber, mängukaaslane ja õpetaja samas isikus. 

 Kuidas leida aega partnerile? 

Sellega kipub olema nii, et lastesaamisega kiputakse ennast ja teineteist unarusse jätma.  Ka seda aega tuleb leida iga päev kuni selleni, et plaanite ja lähete ilma lasteta kodust ära. Sa ei leia seda aega, vaid võtad selle, teadlikult. Tean seda isiklikult vägagi hästi, kuna töötan välismaal ja olen perest palju eemal. Nii et olen ka seda aega teadlikult leidnud. Suhe on nagu lill, sa kastad seda lille, rohid, väetad ja paned uut mulda, et ta oleks terve ja õitseks. Kui jätad selle tegemata, siis ta närtsib. Kastmine peab olema mõlemapoolne. 


Mis on isaks saamise juures kõige suurem väljakutse? 

Vast kõige raskem on olnud teadmine, et oled võtnud vastutuse. Vastutuse hoida, hooldada, kasvatada, teha õigeid valikuid, teha õigeid otsuseid. Nagu mainisin, polnud ma selleks valmis. Pead nägema palju vaeva. Sa oled saanud isaks, vaatad beebit ja mõistad, et sina vastutad selle eest, et 25 aasta pärast on temast saanud täisväärtuslik mees või naine. See on kuradi raske hetk, sest oled alles noor ja sul ei ole õrna aimugi, kuidas seda teha. Meie ümber on iga päev inimesi, kes vaevlevad ebaterve lapsepõlve tekitatud probleemide küüsis. Siis sa mõtled ja mõtled, kas oled asjad õigesti teinud. Pean lõpetuseks ütlema: olen õnnelik, et olen nende kahe poisi isa. See on teinud minust inimese, kelleks nendeta poleks saanud. Ühtlasi ütlen, et isaks olemine on olnud raskeim asi elus, mida olen tegema pidanud.



Teie Ennike

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar