Beebide lainel

Ma ei ole ammu nii palju käsitööd teinud, kui viimane pool aastat :) Ma ei tea, kas olen lihtsalt soonel või on seda mulle vaimselt väga vaja.  Kui me paar nädalat tagasi Piretiga kohtusime, siis ta andis sisse tellimustöö. Beebipoisile mänguasi ja tekike. Ei, need ei ole tema tulevasele lapselapsele, on hoopis ühele teisele pisikesele poisipõnnile, kes jaanuari alguses sündis. Aga selguse mõttes ei saanud roosamannas olla, vaid pidi helesinisele keskenduma. Polegi ammu midagi roosat teinud - peaks plaani võtma :)

Kui Piret tellimuse andis, teadsin kohe, millise mänguasja ma teen, sest pole midagi nunnumat, kui armas karupoiss väikesele beebipoisile. Ma ei ole juba mitu aastat ühtegi mänguasja heegeldanud. Vorpisin neid mingi aeg nii palju teha, et isu sai täis. Natuke kartsin, et äkki enam ei oskagi, aga see vist on nagu jalgrattasõit - kui korra ära õpid, siis enam meelest ei lähe. Otsisin Mari-Liis Lille raamatu välja, tellisin lõngad ära ja jäin ootele. Kui lõngad käes, asusin tööle. Algus oli natukene vaevaline. Ma ei mäletanud, kuidas ma ringi lõpetasin ja kuna mul silmusemärkijaid ei ole, siis ringi alguse ja lõpu koht läksid segamini. Aga siis oli justkui heureka ja mul tuli meelde, kuidas ma seda vanasti tegin. Oli ikka pusimine. Siiamaani mõtlen, et kuidas ma viitsisin neid mänguasju nii palju teha! Arvo arvas, et ma olin erinevate ainete mõju all - sellest ka see ohjeldamatu heegeldamine. 

Mõmmi tuli just nii armas, nagu mul meeles oli. Parasjagu suur ka - pikkust lausa 38cm. Tegin väga suure hoole ja armastusega ning olin ise väga rahul, kui valmis sain. Aega kulus kaks päeva teiste tegemiste vahele. Ja nüüd tean, et pean meie beebile ka karumõmmi tegema :) Tüdruku muidugi... 

Beebitekiga oli vähe keerulisem olukord. Nende mustreid on Dropsi lehel üle saja ja siis ma istusin ja mõtlesin, millist teha. Valituks osutus Drops Baby Meriino lõngast pitsiline tekk. Teki tegemine on ikkagi üsna suur töö, sest see on ju suur ja siis peab kätel laskma hoolega käia, et soovitud ajaks  valmis saaks. Muster oli kerge, jäi kohe esimese mustrikorraga meelde ja rohkem õpetust vaadata polnud vaja. Arvutasin välja, et kui teen iga päev kolm mustikordust, siis saan kokkulepitud ajaks ehk kuu lõpuks töö valmis. Ma siis muudkui kudusin, ikka rohkem, kui kolm mustrikodust päevas. Arvo ütles, kuidas Sa viitsid, ta läheks ammu hulluks, kui peaks tundide kaupa diivaninurgas istuma ja laskma varrastel käia. Aga mulle meeldis seda tekki teha. Mõtlen siin, et äkki peaks ikkagi meie beebile ka sellise õhema ja pitsilisema teki tegema... Lõng mul ju on olemas. Pean Anete käest küsima. 

Tekk tuli väga ilus ja parajalt suur. Mõõdud 110x75 (umbes). See on vist kõige ilusam beebitekk, mis ma teinud olen ja ma olen neid ikka üksjagu heegeldanud ja kudunud aastate jooksul. Nii pehme ja kerge... Seepärast mõtlengi, et peaks sellise suvise teki meie beebile ka tegema, kuna meil on ju kevadebeebi. Pesin teki läbi ka ja nagu merino lõngale kohane, ta läks suuremaks, kui algselt oli. Mõtlen siin, et teki puhul sellest pole hullu, aga kui näiteks kampsun pesus suuremaks läheb, siis ikka on ju jama lugu. 

Aitäh Piret, et mind usaldasid. Ma ei tee tavaliselt tellimustöid, sest... Keegi pole eriti midagi tellinud ja alati on nii suur vastutus ka, et kas tuleb selline, nagu tellija oma vaimusilmas on ette kujutanud, aga seekord olen küll väga rahul. Ma loodan, et Sina ka ja kingisaaja ka. Kui eile teki valmis sain, siis lugesin kohe mõnuga, sest polnud saanud seda paar nädalat teha. Lugesin kohe raamatu läbi une arvelt (ei olnud väga hea raamat....). Nii tore, kui on inimesi, kes usaldavad mind käsitööd tegema, sest see on midagi, milles ma olen hea. Ja väike lisaraha kulub alati marjaks ära :) Sain töö varem valmis, kui kokku leppisime, aga pigem varem kui hiljem. Nüüd aga... Peab õppima hakkama, sest järgmine nädal on juba koolipäevad ja ma ei ole oma kooliasju isegi nuusutanud veel. Kogu aur on läinud käsitöö tegemisele. Nüüd on küll viimane aeg vitamiinide ja mineraalainete maailma sukelduda...

Teie Ennike