teisipäev, 29. aprill 2025

Märjamaa Mäger 2025

Minu sõber Ruth on juba mitu aastat aktiivne naiskodukaitselane ja ma nägin tema näoraamatu seinal, et toimumas on järjekordne rahvamatk Märjamaa Mäger. Distantsid 7km ja 14km. Traditsiooniline rahvamatk Märjamaa Mäger annab sel aastal abikäe Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu toetuseks Anname au! sinilillekampaania raames. Eelmisel aastal ma käisin seal koos Maarikaga ja mõtlesin, et küsin Maarika käest, mis ta arvab, kui osaleksime ka see aasta. Maarika oli kohe nõus ja registreerisime end ära. Mingi hetk ütles Maarika, et Ruta (ema naabrinaine) osaleb ka koos meiega ja mul polnud selle vastu midagi - mõtlesin, et siis nad saavadki omavahel ohjeldamatult lobiseda :D 

Mina olin kindlal veenudmusel, et see matk toimub pühapäeval ja kui Maarika mulle reedel helistas, et ta ikkagi ei saa homme osaleda, siis ma ütlesin talle, et mis homme? Pühapäeval ju. No mina omaenese tarkusest oleksin läinud pühapäeval strarti, aga õnneks Maarika ikka veenis mind, et matk toimub laupäeval. Mul oli muidugi kahju, et Maarika tulla ei saanud ja olin natukene hirmul, et mis ma Rutaga räägin, ta ju täitsa võõras inimene minu jaoks. Emotsionaalne seisund pole ka just kiita...

Arvo viis mu laupäeval noortekeskuse juurde, kohtusin Rutaga ja nimed kirja pandud, hakkasime liikuma. Ilm oli külm, kuid vähemasti ei sadanud. Sama päeva varahommikul sadas lund, seda küll meie matkale vaja poleks olnud. Rajal oli kaks kontrollpunkti: ühes pidime lahendama ristsõna ja teises tundma lehtpuid ja põõsaid. Saime mõlemad kontrollpunktid läbitud pisukese abiga. Ruta muudkui rääkis :D minu õnneks. On uskumatu, kui palju inimesed võivad rääkida :D Võhivõõrastega... Mulle meeldis, et need kontrollpunktid olid, muidu oleks olnud lihtsalt tuim kõmpimine mööda asfalti. 

Kokku kõndisime 11,3km ehk siis rada oli lühem, kui välja kuulutatud. Ühes kohas oli segadus ka, et kust minema peab, aga ootasime ühe pundi järgi ja läksime nende järel. Koju kõndisin ka jala ehk et - kokku 13,2km. Keskmine kiirus oli 5,6km tunnis.


Finishis pakuti teed ja sajakesi, mina jõin ainult teed. Eriti kaua istuda ei saanud, sest külm hakkas. Ruta sõi oma piruka ära ja siis me kõndisime koju. 

Järgmine aasta plaanin jälle osaleda ja loodan, et Maarika ikka on käpp. Ja Ruta ka. Ruth ütles, et nad plaanivad Märjamaa Mägra tagasi viia sügisesse. Ma ei tea, kui hea mõte see on, sest sügised on külmad ja vihmased, kevadel on ikka suurem lootus head ilma saada. Aga eks paistab, kuidas läheb. Tore, et korraldatakse kodukandis selliseid üritusi, ei peagi kaugele sõitma, et koos rahvamassiga matkata :D See aasta oli osalejaid 133, Ruth ütles, et rekord ei olnud. Eks see õudsalt külm ilm pani nii mõnegi loobuma. 

Selleks aastaks tehtud!
Annem au!

Teie Ennike


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar