Mesilane

Mina ärkasin ühel öösel üles ja mõtlesin, et... Mõtlesin, et ma pole amigurumis üldse midagi uut õppinud viimasel ajal ja siis mul tuli pähe mõte, et ma tahan teha torni. No seda, kus pulga otsa pannakse rõngaid. Mingi loomakujulise. Trükkisin Pinteresti "amigurumi tower" ja sain palju vasteid. Piret ütleb, et Pinterest on saatanast. Kui sinna satud, siis lõksu jääd. Ja nii ma seal öösel lõksus olingi. Igasugu ägedaid oli, aga tasuta mustrit kuidagi ei leinud, kuni sattusin ühe mesilase peale. Mõtlesin, et see oleks harjutamiseks hea küll, sest mul oli isegi sobivates toonides lõngad olemas. Tõusin üles ja salvestasin selle õpetuse ära. Mõtlesin, et magan veel, aga siis ketras peas, et kuidas ikkagi neid "sõõrikuid" tehakse? Mu ajunatuke ei suutnud välja mõelda, kuidas saab mingisugusest kinnissilmuste ringist "sõõriku" teha. Ja siis ma otsustasin, et rohkem ma siiski ei maga ja asusin heegeldama. Ja avastasin end rõõmuks, et see on lihtsam, kui ma oleksin osanud arvata. Ja siis ma heegeldasin terve päeva vahelduva eduga ja edu ei olnud palju, sest igasuguseid asju oli vaja teha. Igatahes sain rõngad eile valmis ja ennem ööunne minekut heegeldasin pea ka ära. 

Täna hommikul ärasin koos kuke ja kodiduga (tegelikult oli pilkane pimedus ja kass Bosse) ja heegeldasin tiivad, tundlad ja pulga. Kell seitse hommikul oli mul kõik valmis. Ise olin hirmus õnnelik, et nüüd ma tean, kuidas neid rõngad heegeldatakse. Ma küsisin tegelikult LilleLiisi käest ka, kuidas neid tehakse, aga ta kirjutas, et ei ole kunagi teinud ja saatis mulle ühe konnaga torni õpetuse. Tegelikult selles tõesti midagi rasket pole. 

Nüüd tahaks midagi keerulisemat teha. Midagi suuremat ja toekamat, aga pole veel leidnud sobivat õpetust. Mina ei tea, kas väikese inimese käed saavad need rõngad pulga otsa, aga ma hoole ja armastusega heegeldasin selle mesilase. Aga Pinteresti ei tasu minna, kui Sul just hirmus palju vaba aega pole, sest see, mis seal kõik on, see on kolossaalne! Ma võiksingi diivani nurgas ainult konksutada... Aga kõik teised asjad vajavad ka tegemist. Ja neid asju on palju... Olen ilmselt krahmanud endale rohkem tegevusi, kui päeva normaalselt mahutab, aga vähemalt ei saa ma päeva jooksul kordagi mõelda, et mul on igav...

See mesilane oli päris minu esimene amigurumi torn, aga ma arvan, et see ei jää viimaseks. Kui Sa tahad ka teha, siis kirjuta ja joonista, ma võin saata Sulle õpetuse :), mille ma enda jaoks ära salvestasin. Nüüd aga läheb päev edasi ja Mira ootab õue saamist. Ei lasta rahus konksutada... Ikka on kellelgi midagi olulisemat vaja... 

Teie Ennike