Keila-Joa matkarada ja Mardi fotonäitus

Täna oli väga tore päev, sest oli matkapäev :)

Liivi helistas nädala sees ja tegi ettepaneku minna koos loodusesse ja Mardi fotonäitust vaatama ja ega meile ei ole vaja kaks korda öelda, et lähme matkama. Leppisime kokku pühapäeva, mis sobis kõikidele kõige paremini ja saime kokku Keila-Joa matkaraja alguspunktis. 

Ilm oli suurepärane, tõenäoliselt selle kevade kõige ilusam päev. Oleme Keila- Joal tegelikult palju kordi käinud ja juga näinud, aga iga kord on see ikka ühtmoodi ilus vaatepilt. Meie pere jõudis varem kohale ja siis me uurisime pool tundi seda joa ümbrust aja kulutamise mõttes ja ilupiltide tegemise mõttes. Ainuke asi, mis mind isiklikult häirib on see kõva kohin... ma tahaks, et oleks vaiksem, aga see on kohin on joa juures möödapääsmatu. 

Kui Liivi ja Mart ka kohale jõudsid võtsime kohe suuna matkarajale. Rada kulges mööda jõe kallast ja oli üsnagi vahelduv. Mäkketõuse oli palju ja ühtlasi ka langusi, mida mina kardan. Mulle kohe üldse ei meeldi mäest alla minna... Arvo tavaliselt turvab mind. Täna eriti, sest mul on põlv haige. 

Loodus on praegu nii ilus! Nii palju lilli, hiirekõrvus puud, linnulaul, jõe kohin - väga mõnus jalutuskäik. Kokku kõndisime peaaegu kuus kilomeetrit, aga see ei ole üldse palju, sest poole peal me pidasime piknikut ka ja puhkasime jalga karulaugu põllul jõe ääres. 

Me käisime ühel väikesel saarekesel ka (seal me tegime tagasiteel pikniku ka). Tavaliselt mina jään maha, sest ma kardan, aga Arvo aitas mind ja ma sain ka teistega koos üle jõe minna :) Robinil jalg libises ja siis ta pidi ülejäänud matka märja jalaga tatsuma, aga ta arvas, et oligi hea jahutus :) Me ei olnud kunagi oma perega käinud sellel rajal nii pikalt, et oleks mereni jõudnud, seega oli meile see uudne kogemus, et see rada lõppes mererannas. Meri oli täna nii ilus! Helesinine ja täiesti rahulik, kallas oli kivine ja adru haises - just nii nagu mere ääres olema peab. 

Mõõgavõitlus

Piknik puuvõres

Puhkepaus karulaugu põllul :)

Peale matkamist sõitsime Tallinnasse Vaba Waldorfkooli, kus Mardil on üleval fotonäitus, mille nimi on "Pudru ja kapsad". Mõned fotod olid väga head! Mart on kõik näitusel olnud fotod teinud manuaalselt (peegelkaameraga) ja ühtegi fotot ei ole töödeldud. Mõni foto teemas tekitas minus küsimusi, kuid üldjoontes oli äge väljapanek. Liivi oli kirjutanud näitust tutvustava teksti ka, see oli väga sügav - nagu Liivi ongi :) Kõrvalseinas oli teise gümnasisti fotonäitus, aga mulle meeldis meie Mardi oma rohkem, sest oli vaheldusrikkam ja emotsionaalsem. Teise töö teema oli valgus ja varjud, kõik fotod olid väga sarnased ja ainult asjadest. Inimesi ega loomi ei olnud. Taimi ka mitte. 

Väga mõnus pühapäev oli koos Liivi ja Mardiga :) Me oleme nendega viimasel ajal rohkem kohtunud ja see on väga tore! sest nad on ühed hirmus vahvad inimesed! Ja nendega koos on tore igasugu asju looduses teha. Ja muidu ka teha :) Päev oli küll pikk ja väsitav, aga tegelikult on hinges hea olla...

Loodetavasti jõuame sellel ilusal kevadel veel palju kohtuda ja koos olla ning asju teha! Nagu Liivi ütles - teistsugused peavadki kokku hoidma :) Meie hoiame!