laupäev, 13. oktoober 2018

Tallinna Vaba Waldorfkooli lastevanemate kool vol3

Hommikupoolik möödus linnas koolis. Tänane loenguteema oli 12 meelt ja selle loengu viis läbi Liivi. Kui me tavaliselt meeltest räägime, siis me räägime, et inimesel on viis  meelt: nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kuulmismeel ja kompimismeel. Seda õpetatakse meile koolis ja selle teadmisega me läheme kogu elu. Antroposoofilise minapildi järgi on inimesel aga 12 meelt, mis on omavahel väga tihedalt seotud ja mis arenevad meie erinevate kehade (füüsilise, eeterkeha, astraalkeha) arenguga parallelselt. Meil on kõiki neid meeli vaja selleks, et üldse olla inimene. Kui inimene tuleb maailma, siis on temaga midagi olnud juba ennem. Kui me parasjagu veel ei ole siin maailmas, siis me ei saa kogeda, aga meil on kogemusi vaja selleks, et tunda. Inimene on meeleline olend ja see on suur eelis kõige muu elava ümber maailmas. Isegi, kui me mõnikord ei tahaks mingeid asju kogeda. Kui laps sünnib, on ta üleni meeleline ja ta tajub maailma äärmiselt intensiivselt. Täiskasvanuna me neid meelte muljeid oskame endas kontrollida, oskame neid enda kasuks tööle panna. Üks osa, millega me oleme meeltega maailmas on see, kuidas me paigutame iseennast iseendas ja kuidas paigutame iseennast maailma. 

Tegime erinevaid harjutusi pallidega. Pallid olid erineva kuju, pehmuse ja suurusega ning me pidime neid viskama üksteisele kaugemalt, lähemalt, diagonaalis üle klassi, õrnemalt, tugevamalt. Ja saime teada, et erinevaid palle (suuruse, kujuga, pehmusega) visates erineva tugevusega, peame me igakord erinevalt ka reageerima, tundma erinevalt, kogema erinevalt. Läbi eluea me õpime seda tegema. Ei piisa lihtsalt viskasmisest ja püüdmisest, vaid me peame palliga tuttavaks saama, erinevaid palle peab erinevalt viskama ja erinevalt püüdma. Igasuguste palliharjutustega õpib laps tunnetama iseennast, kaaslast ja see arendab tema meeli ja sotsiaalsust. Samuti saab palliharjutustega välja elada viha, kui see Sinu sees on, aga jälgides muidugi seda, et Su paariline viga ei saa või Sa midagi ära ei lõhu. 

Inimese kõik 12 meelt jagunevad kolmeks suuremaks meelte rühmaks: vundamendi meeled, maailma meeled ja sotsiaalsed meeled, mis igaüks jaguneb veel omakorda neljaks erinevaks meeltekogumiks. 

1. VUNDAMENDI MEELED
Need on  need meeled, mis on tugevalt seotud inimese tahtega, olles sealjuures kõige alumised meeled. Vundamendi meeled jagunevad neljaks erinevaks meeleks. Kõige alumine meel, mis inimest maailmaga ühendab, on 
  • puutemeel. Sündimise protsessis me esimese asjana saame üle keha puutemeelekogemuse. Laps ei saa loomuliku sünnituse käigus pugedes läbi sünnitusteede ja samal ajal kogedes puutemeeltega kogu protsessi, traumat. 
  • elumeel - on hoomamatu. See on see, mis vahendab meile harmoonia elamust. Elumeele tunne annab mõnusa olemise elamusest. Kõik on hästi, see on hea tunde meel. Elumeele eest tuleb hästi hoolt kanda. Lapse elumeele allikas on seotud eeterkeha kaudu, seotud tugevalt vanematest. Oluline on elu rütmilisus. Peab olema lootusrikkas meeleolus, sest see tekitab harmoonia tunnet. Tuleb rõõmu tunda lihtsatest asjadest (liikumine, hingamine, söömine jne)
  • liikumismeel - vahendab meile seda, mis on väljas ja mis on sees. Vahendab meile meie enda keha liikumisi. Me tajume, kuidas meie enda kehaosad liiguvad üksteise osas, suhtes, seoses. Ma saan liikuda! Rõõm liikumisest! Tunne, et mina liigutan ennast ja ma saan ise minna igale poole. Olen ise võimeline liikuma ja tegutsema - harmoonia. Täiskasvanutel kipub meelest ära minema, kui oluline on liikumisest rõõmu tunda. 
  • tasakaalumeel - nii füüsilises kui hingelises plaanis. Füüsislise tasakaalu organ asub meie sisekõrvas. Oluline ei ole see, et suudan ühel jalal seista, vaid see tunne, mida see tasakaalu hoidmine minus tekitab ja selle kaudu tekkiv tasakaalu tunne hinges - rahulolutunne, harmoonia. Tasakaalumeele arengut saab toetada liikudes (hüppamised, jooksmised, kõndimised)
Need vundamendi meeled peaksid arenema kõige intensiivsemalt inimese esimese 7 eluaasta jooksul. Hiljem areng küll jätkub, kuid siis on nende meelte täielik arendamine juba palju raskem. Kui me lapsi ei sega, siis terved lapsed arendavad oma vundamendi meeli väga edukalt ise joostes, hüpates, ronides, tõstes, kõndides, rippudes ja visates. Kõiki neid asju tehes laps ise arendab oma kõige alumisi meeli. Vundamendi meelte areng toimub kõige efektiivsemalt füüsilise keha ja eeterkeha arengu ajal. 

2. MAAILMA MEELTE
areng toimub astraalkeha arengu jooksul, mil tunne areneb kõige intensiivsemalt - 7.-14. eluaasta jooksul. See on nn avatud maailma periood. Me võtame vastu ja anname vastu. Kui me suudame nende meelte eest hoolt kanda ja areng on terve, tajume maailma hea ja ilua paigana. Maailma meeltega me tajume maailma armastavalt. Maailma meeled jagunevad samuti neljaks erinevaks meeleks:
  • lõhnameel - kas me saame seda lõhna enda sisse võta? Ükskõik mida ei saa enda sisse võtta. Lõhnameeltega tekivad kas sümpaatia või antipaatia. Lõhnameele eest saab hooolt kanda sellega, et keskkonnas, kus lapsed on, on värske õhk, meeldivad lõhnad. Hingelise poole pealt kui on vastikust tekitavaid lõhnasid, siis see kahjustab meie haistmismeelt ja me tunneme end ebameeldivalt. Lõhnaelamusi saab eriti otsida loodusest. 
  • maitsmismeel - vahendab samuti sümpaatiat ja antipaatiat. Mida ma saan endale sisse võta ja mida ma ei saa endale sisse võtta? Lapsed järjest enam tunnevad ise, mida nad saavad süüa ja täiskasvanud laste ümber ei tohiks lapsi sundida sööma asju, mida laps tunneb, et ta ei suuda süüa. Igapäevane toit peaks maistema nii, nagu see iga päev maistenud on (ei saa lihtsalt ühel päeval varem soola ja pipraga maisestatud kana üleni karriga kokku määrida). Lapsi tuleks juba päris pisikesest peale õpetada hindama puhtaid maitseid. 
  • nägemismeel - kõige arenum meel, mida me näeme kõige välise kohta ja ei saa mingit hinnangut anda sisemise kohta. Liiga kiire pildiline info tänapäeval on tegelikult lapsele, üldse inimesele, väga koormav. Inimestes tekib sisemine passiivsus, olulist ei osata ebaolulisest eristada ja ebaolulist mitte näha. 
  • soojusmeel - väljendab temperatuuri kõigil tasanditel, nii välis- kui ka tunnetetemperatuuri. Sooja-külma spekter, on tugevalt seotud tundekasvatusega. 

3. SOTSIAALSED MEELED on väga tihedalt seotud alumiste meeltega, olles ise inimese kõrgeimad meeled. 14.-21. eluaasta jooksul arenevad kõige enam. Sotsiaalsete meeletega toimub teiste inimeste armastav tajumine. 
  • kuulmismeel -  kõrgeimate meelte hulgas, annab inimesele meeletus koguses informatsiooni. Kui näegmismeel andis vaid välise kohta infot, siis kuulmismeel annab infot ka sisemise kohta. tekivad sümpaatia ja antipaatia. 
  • sõnameel - kuidas me räägime? Kuidas me kasutame sõnu? Sõnaline arreng väga varasest lapseeast. Nii, kuidas vanem räägib oma lapsega, areneb ka lapse sõnameel. Oluline on tõe rääkimine. 
  • mõttemeel - tõepärane ja kooskõlaline mõtte kujundamine, väga seotud elumeelega. Mõttetud teod, plähmerdamine - seda saab arengus toetada, luua loogilisi seoseid. 
  • mina meel - inimese kõige kõrgem meel. Inimene saab "mina" öelda ainult iseenda kohta. Ainult selle läbi, kuidas mina ennast ära tunnen, saan ma mõista ka teise inimese mina. 


Kõik meeled on omavahel väga tihedalt seotud. Kui üks meel langeb välja, muudab see koheselt kõiki teisi meeli. Igal lapsel on ainult üks lapsepõlev - seda ei tohi ära solkida!




Teie Ennike



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar