Puukborrelioos vol 2 ja heategevuslik mardilaat koolis

Esimest korda Sebastiani koolitee jooksul meil on tunne nagu ta kuulub kooli. St et teda ei ole üksi jäetud kuskile sotsiaaalmajja unustuste hõlma. Meil on igasugu logistilisi probleeme seoses Märjamaa elamise ja Tallinnas õppimisega ja Raplas treenimisega, aga me hoiame ikka sabad püsti ja anname endast maksimumi, et kõik enam-vähem toimiks. Samamoodi annab õpetaja Liivi endast kõik, et Sebastiani elus kõige tähtsam asi ehk jalgpall oleks kenasti kaetud. 

Sebastian haigestus 1,5 kuud tagasi puukborrelioosi. Kui esimesel korral olid sümptomiteks peavalu, rändlaik näo piirkonnas, vasaku näopoole halvatus, siis seekord sai kõik alguse puusaliigeste valutamisest, millest Sebastian ei rääkinud meile mitte sõnagi, sest ta kartis, et me ei luba teda trenni.... Ta võttis salaja valuvaigisteid ja kui ma teadsin, et ostsin eelmisel nädalal uue karbi ibumetini ja siis soovisin peavalu ära ajamiseks ühe võtta, selgus, et valuvaigisteid ei ole. Toimus suuremat sorti ristküsitlus ja Sebastian, kes näkku valetada ei suuda, tunnistas üles, et tal puusad valutavad. Meie arvasime siis, et võibolla see on tingitud sellest, et ta läks väravavahiametist platsimängijaks ja mõtlesime, et küllap aeg annab arutust. Siis hakkasid Sebastianil käed valutama.... Ema- ja isasüdames kerkis väike mureseeme. Ühel hommikul ärkas Sebastian üles ja pöial oli täiesti paistes ja valutas. Ema- ja isasüda aimas halba, kuna Sebastianil oli suve jooksul olnud neli puuki. Seadsime autorattad pealinna perearsti juurde. Sai võetud proovid ja selleks ajaks, kui selgus, et jah, Sebastian põeb tõesti jälle puukborrelioosi valutas Sebastianil juba ka teine pöial ja oli täiesti paistes. Samuti valutasid tal põlved. Sebastian sai 14 päeva antibiootikume, kuid sümptomid ei kadunud. Vastupidi - ta oksendas, oli nõrk, tujutu, kõik kohad valutasid, hommikul oli kogu keha kange ja valus. Perearst määras raviks 3x päevas ibuprofeni ja pidime tegema uued analüüsid. Verepilt näitas põletikku ja perearst saatis Sebastiani kiirkorras reumatoloogi juurde. Sinna me nüüd esmaspäeval lähemegi. 

Kuna Sebastiani keha on väga kange ja valus (kohe, kui valuvaigistite mõju kaob), siis ta on käinud hästi palju (kui ajaliselt võimalik) ujulas. Mitte niivõrd ujumise mõttes, aga just veeprotseduuride mõttes (soe vesi, mullivann, erinevad joad erinevatele kehapiirkondadele, saunad). Me ei tea täna, mis diagnoosi Sebastian saab, eks esmaspäeval selgub, mis lapsel viga on.

Sebastiani koolis on tulemas mardilaat. See toimub 10. novembril kell 12.00-15.00 Tallinna Vaba Waldorfkoooli III korrusel. Sebastian soovis ka laadal midagi müüa, aga kuna meie klass söödavat müüa ei tohtinud (see jäi V klassi teemaks, kes peavad mardilaada kohviku korraldama), siis ma ei teadnudki, mida ta seal müüa võiks.... Aga nagu ikka öösiti mul tulevad, tuli ka seekord ööl vastu neljapäeva hää mõte.... Ma otsustasin heegeldada 20 võtmehoidjat. Mul oli selline ettekujutus väikesest öökullist ja siis ma vorpisin neid 9 tükki teha. Igav hakkas. Tegin vahepeale ühe pingviini...see oli liiga aeganõudev, jätsin kõrvale. Siis oli silme ees miski kassitaoline asi, pusisin seda teha ja kuna tuli hästi välja, tegingi 10 kassi ka - kõik kokku 20 võtmehoidjat  Hoole ja armastusega. Loodame kõik võtmehoidjad maha müüa laadal. Sebastian lubas kõik oma sarmi mängu panna

10% müügitulust läheb Tallinna Vaba Waldorfkooli võimlemissaali põranda parandusfondi, sest põrand on väga halvas seisus. Ülejäänud tulu saab Sebastian endale, et käia selle raha eest nii palju, kui raha jagub, veeprotseduure nautimas, et tema valutav keha saaks natukenegi leevendust.

Nii et - kõik laadale ja võtmehoidjaid ostma! Arvutasime välja, et kui ta kõik võtmehoidjad maha müüb, 10% rahast koolile annab, jääb talle umbes 35 ujumise korra raha  See oleks vast äge!

Mulle jääb rõõm tehtud võtmehoidjatest, sain ära kasutada üsna suure hunniku selliseid lõngajääke, millest enam midagi suuremat teha ei saa ja Sebastiani tänu - absoluutselt täiesti piisav  Olete oodatud!

Teie Ennike