pühapäev, 18. mai 2025

Õhtumatk poistega Jalasele

Ma pole kunagi ühe päeva jooksul kolme blogipostitust teinud :D Aga ükskord on ikka esimene kord. Tavaline pühapäeva õhtu. Arvo oli just ära läinud, kui Sebastian küsis, mis ma täna õhtul teen? Ma vastasin, et ei midagi erilist. Ja siis ta ütles, et nad lähevad Robiniga Jalasele, kas ma ei taha kaasa tulla. Minu esimene reaktsioon oli, et Robin ju ei taha, aga siis Sebastian ütles, et nad olid just Robiniga rääkinud ja nad mõtlesid, et äkki ma tahan ka minna. Ma muidugi seda kaks korda endale öelda ei lasknud ja olin kohe käpp. Mõtlesin ainult, et mis ma Miraga teen: võtan kaasa? Ei võta kaasa? Otsustasin, et ei võta kaasa. Tahtsin teha ühe rahuliku matka ilma sikutajata ja see oligi väga hea plaan. Ma pole ammu saanud rahus pildistada ümbrust ja loodust. Poisid andsid mulle piisavalt aega ka, et ma saaksin pilte teha. Aitäh neile selle eest!

Jalase raba on meie koduraba ja Jalase matkarada on meie kodurada. Ma ei tea, kui palju me seal käinud oleme, aga igatahes oleme. Seega pole mul sellest rajast suurt midagi rääkida ega kirjutada. Palju langenud puid on teel. Osad on ära koristatud, osad ongi takistuseks ees. Ükski takistus ei ole selline, mida ei saaks kerge vaevaga ületada. Ja ongi natukene jälle põnevam :)


Nii hea ja rahulik oli käia. Keegi ei sikutanud ja keegi ei kiirustanud takka. Tegin päris palju juhuslikke klõpse, mis endale meeldivad. Praegu ei ole looduses midagi erilist näha. Puud on hiirekõrvus, toomingas õitseb, aga kõik on ikkagi suht hall ja raagus alles. Metsaalused on ülaseid täis. Kuna meie käisime nii õhtul, siis nad olid omad õied juba koomale tõmmanud. Laudtee oli kuiv ja ei olnud libe. Kõndisime 3,7km, sest tagumisele platvormile ei pääsenud, seal oli juba mingi seltskond ees. 


Poisid käisid järves ka. Mul oli külm neid vaadata, kuigi olen ka ise 20.märts Jalase rabajärves käinud. Nüüd vist olen liiga vanaks jäänud ja ei kipu külma vette. Mina sain rahus fotosid teha :) Poisid ütlesid, et vesi ei olnudki nii külm, on palju külmem olnud. Nad käisid veebruaris ka Jalasel ja siis pidid augu jää sisse tegema, et vette saada. Robin on ka jaanuaris kirvega järvele augu teinud, et siis sinna jääauku minna. Ma ei oska öelda, mis see vee temperatuur praegu olla võiks, aga sõrmega katsudes ikka oli külm. Ma poleks mingil juhul tahtnud jopet ära võtta :D


Selline väikene õhtumatk. Mul on hea meel, et poisid mind kaasa kutsusid. Ma pole juba ammu saanud nendega koos midagi teha. Eluolu on viimased kuu aega väga keeruline olnud. Pea on koguaeg mõtteid täis ja enesehaletsust on rohkem, kui ma endale lubada võiksin. Kuulasin oma poisse rääkimas, ega ma ise suurt midagi ei rääkinudki. Lihtsalt kõndisin ja kuulasin. Poisid rääkisis igasugu asjadest, ma kõike ei mäletagi. Karust ja talust ja Pärna Vellost ja konna-kotkast... Mul on nii südamest hea meel, et Robini ja Sebastiani vahel on usalduslikud ja armastavad suhted. Nad on tõesti väga lähedased. Rohkem, kui ma kunagi oleksin uskunud. Eeva Liisa sünd ei ole neid suhteid kuidagi muutnud - ikka teevad koos trenni, käivad koos saunas, poksivad, matkavad ja ujuvad. Neil on alati millestki rääkida. Teatud mõttes olen neile isegi kade, aga seda ainult heas mõttes. 

Aitäh poisid, et oma ema kodust välja viisite. Ma tean jah, et viimasel ajal on raske olnud ja segadust on palju, kuid ometigi on mul hea meel, et ma sain oma poegadega aega veeta. Ilus lõpp sellele nädalale :)


Teie Ennike


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar