Õppeaasta hakkab lõppema

Käes on mai lõpp ja otsa hakkab saama 2011/2012 õppeaasta. Kes veel ei tea, siis ma töötan Varbola Lasteaed-Algkoolis kunsti- ja käsitöö õpetajana. Tunnistan ausalt, et ma kandideerisin tööle suhteliselt ebakindlana ja olin veendunud, et vaevalt ma oma pooliku haridusega tööle saan. Sain:) Ja tore on, et sain. Ma ei saa öelda, et kõik on jube tore. Ei ole. Süsteemis on vead ja kunstiõpetajana tahaks õudsalt iriseda selle kallal, et vahendid, millega tööd teha, on kallid ja seega on nii palju piiratud tegevusi. Ma olen päris palju raha näpistanud enda arvelt ka - lihtsalt selleks, et oleks vaheldust ja saaks teha erinevaid asju. katsetada erinevaid materjale ja anda lastele võimalus olla loomingulised. Mõnikord on nii, et laps, kellel pole eriti annet joonistamises või maalimises, teeb just meisterdamises teisele pika puuga ära ja seetõttu on eriti hea, et eduelamuse saavad ka need, kes guaššidega kurja vaeva peavad nägema. 

Vahendid vahenditeks - eks palju ole kinni ka tahtmises. Õpetada saab seda last, kes õppida tahab. Ma võin ju hundiratast ka lasta klassi ees või taga, aga kui laps ei taha teha ja teeb ülekäe oma tööd ära, siis mul on õhtul magama minnes küll kurb tunne, kuid ma ei saa muuta olukorda. Minu õnneks siiski valdav osa lapsi tahab kunsti ja meisterdamisega tegeleda. Mida väiksem laps, seda suurema rõõõmuga ta erinevate töödega kaasa tuleb. Ma pean muidugi ausalt üles tunnistama, et suurema osa oma investeeringutest ma olengi I ja II klassi laste peale panustanud, sest kuskil südame põhjas ma loodan, et kui nad ükskord minu käe all (ehk?) VI klassi jõuavad, siis nende tööind ei ole vähenenud, sest nad teavad ja oskavad. Kui juba jutuks tuli, siis see "ei oska", mis mind õppeaasta alguses igas tunnis saatis, on jäänud tunduvalt vähemaks. Mõni üksik laps, kes kunagi midagi ei oska. enamus oskab ja hästi oskab. 

Ma näitan mõnda tööd, mida me nüüd aasta lõpus oleme  teinud.

III klassi lapsed projekteerisid käelises tegevuses paaristööna  mänguväljakud. Töö meeldis kõigile. Kõige raskem osa oli panna neid paaridesse, sest kahjuks on klassis paar last, kellega keegi koos olla ei taha. Õnneks olen ma väga diplomaatiline ja keegi ei jäänud paariliseta ja lõpuks töötasid kõik ilusasti ja ilma vastastikuse hõõrumiseta. 

Madise ja Joeli jalgpalliväljak

Jasmini ja Silveri mänguväljak

Pärl Maria ja Karli veepark

I ja II klass tegid endale rahakassad. Ma sain neile neli korda kliistrit keeta:D Ma tean jah, et tapeediliimiga oleks vaeva vähem olnud ja ära oleks jäänud see keetmisjama, aga kartulitärklis oli mul kodus olemas. Õhupallid tõin mina ja ajalehed/printeri paberi ka. Valminud töödesse panin igale lapsele 10 eurosenti - seemneks noh:)

Loodetavasti koguvad lapsed oma kassad raha täis. Timo ütles, et kui tal kassa täis saab, siis ta ütleb mulle ka, palju raha sinna sisse mahtus. 

III ja IV klass olid hiljuti disainerid. Kataloogidest välja lõigatud modellid said nende osavate käte all endale uued ja popid riided. Seda tööd tehti samuti paaris - ikka selleks, et tugevam ja nõrgem kokku saaksid ja lõpptööd kriitikat kannataksid. 

III, IV, V ja VI klass tegid kompositsiooni jalgratturitega. Idee sain loomulikult JüriART blogist . Meie lastele oli töö keeruline, kuid hakkama said enamus, kes tööd teha viitsivad. Loomulikult oli ka neid, kes ei oska ja ei saa, kuid igatahes - minu süda on rahul: need, kes töötavad hoolega, saavad iga ülesandega hakkama.

I ja II klassis oli täna mul viienda tunni ajal ainult neli last (3 last käisid Märjamaal sportimas)  ja nendega me käisime pargis võilille joonistamas. 

Mariannile õpetasin võilillenuku tegemist ka:)

Sebastian poiss on ka palju koolis käinud sel õppeaastal. Küll kapis ja laua all, küll pargis ja laua peal:D Vaikne ja armas, kedagi ei sega. 

Sebastian on rõõmus, et suvevaheaeg hakkab kätte jõudma. Ma usun, et kõik lapsed on rõõmsad selle üle, sest tegelikult on lapsed väsinud. Mulle meeldivad meie lapsed ja mulle meeldib minu töö. Loomulikult olen ma vahest vihane ja haavunud ning mõnikord ma ei saa aru, mis toimub meie lastega. Mõne lapse puhul peab varuma väga palju külma närvi ja kindlat meelt. Mõnikord ma olen väsinud, sest peale töö on veel miljon muud asja, kuid üks asi on täiesti kindel - ma tahan õpetaja olla:) Järelikult ma õpin siiski õiget asja. 

Alondralt mulle:)

Palju ilusaid kunstimõtteid teile kõigile!