Suvi on mönus aeg. Päike paistab ja vihma ei saja peaaegu kunagi ja aega on hästi palju ja ... Eriti naljakalt kölab see: "Vihma ei saja...". Siiamaani on andnud neid vihmavabu päevi ikka otsida ja ega pole väga välja tulnudki. Aga yhel öhtul me siiski mötlesime välja, et me vötame riski ja ostsime piletid ära - Aegna saarele.
Korralike inimestena me muidugi uurisime, mis me seal näha saame ja kui palju köndima peame ja eks me ikka vaatasime ilmateate ka yle. Lubas ilusat ilma ja sadu alles öhtuks. Korjasime oma lapsed ja teiste lapsed kokku ning kutsusime Arvo venna Aivari veel lisaks, sest seltsis on segasem ja yldse on Aivar yks lahe inimene. Peale meie endi poiste olid seekord kaasas veel Erlend, kes ongi peaaegu nagu meie endi laps ja Agnes, kes on Riina laps.
Meil oli plaaniks, et me matkame ja peame piknikut. Vaatame yle köik vaatamist väärivad kohad ja Aegna kodulehel neid vaatamisväärsusi justkui jagus. Tegelikkus on selline, et ega me seal midagi väga vaadata ei leidnud. Köige enam meeldisid meile kivilabyrent ja rändrahnud. Need olid sellised kohad, kus töesti oli huvitav olla. Kivide juures ma pidin muidugi kaagutama ka, sest ma lihtsalt ei vöi vaadata neid hulljulgeid mehehakatisi, kes elavad ebareaalses optimismis, et nendega ei juhtu iialgi mitte midagi. Ei tea, kas kaagutamisest oli kasu, aga ei juhtunud jah:)
Meestele pakkusid pinget ka igasugused rannapatareid. Aivar nimetas neid kyll rannakaitse rajakateks (mitte rajatised), kuid Arvo oli neist huvitatud. Poisid käisid ka igalt poolt läbi, kuhu mehed ees läksid, meie Agnesega päris igale poole ei roninud, sest mönes kohas hakkab hirmus:D Ausöna, mönes kohas oli selline tunne, et see asi kukub kohe kokku. Muidugi ei kukkunud meie saarel viibimise ajal midagi kuskil kokku, aga no minu jänesekörvad ulatuvad ju maani:P
No ei meeldinud mulle need rajakad:D Mulle meeldib liivarand ja see on Aegnal kyll super! Me mötlesime Arvoga, et miks me alati Valgerannas käime ja endale seda yhte ruutmeetrit otsime, kui saaks söita Jukuga Aegnale ja nautida ilusat randa, mis ei ole ylerahvastatud. Rannas me pidasime piknikut ja grillisime vorste. Nats julgemad plikad/poisid käisid ujumas ka, vanurid loobusid:D Köige vapram oli Agnes, sest poisid ytlesid, et mis plikadel viga, nad ei pea kylmas vees mune kinni hoidma:D:D:D
Oli huvitavaid puid, olematu surnuaed, köiega sai kiikuda ja punaseid maasikaid. Olid kergesti läbitavad rajad, veevötu kohad, viitadega oli koonerdatud ja osasid vaatamisväärsusi me ei suutnudki leida, sest kui kirjas oli, et on kasiino, siis me vösast kyll midagi yles ei leidnud. Natuke saime ikka vihma ka ennem ära tulekut, aga see meid ei morienda, sest ega me suhkrust pole. Löppeks vöib öelda, et meil tegelikult vedas ilmaga.
Tore oli, aga hea seltskonnaga ongi ju igal pool tore:) Mönikord piisab vähesest, et olla rahul. Päkad olid öhtuks ymmargused ja positiivsed emotsioonid olid hinge rahulikuks teinud. Ma kiidan jällegi lapsi, kes vapralt könnivad ja kuulavad ja nalja viskavad. Kes väsivad, kuid ei vingu. Mulle meeldib, et nendesse saab suhtuda nagu vördväärsetesse. Ma olen iga kell nöus selle seltskonnaga luurele minema:) Minge Aegnale päikest vötma ja matkama. Saate teada, kus asub jöulukuuskede kodu
ja ehk räägite meile, mis asi see kyll olla vöiks:
PS. vabandan osade täpitähtede puudumise yle. Minu armas läpakas on remondis ja Arvo soomlane minu tähesoove ei möista:P
Meil oli plaaniks, et me matkame ja peame piknikut. Vaatame yle köik vaatamist väärivad kohad ja Aegna kodulehel neid vaatamisväärsusi justkui jagus. Tegelikkus on selline, et ega me seal midagi väga vaadata ei leidnud. Köige enam meeldisid meile kivilabyrent ja rändrahnud. Need olid sellised kohad, kus töesti oli huvitav olla. Kivide juures ma pidin muidugi kaagutama ka, sest ma lihtsalt ei vöi vaadata neid hulljulgeid mehehakatisi, kes elavad ebareaalses optimismis, et nendega ei juhtu iialgi mitte midagi. Ei tea, kas kaagutamisest oli kasu, aga ei juhtunud jah:)
Meestele pakkusid pinget ka igasugused rannapatareid. Aivar nimetas neid kyll rannakaitse rajakateks (mitte rajatised), kuid Arvo oli neist huvitatud. Poisid käisid ka igalt poolt läbi, kuhu mehed ees läksid, meie Agnesega päris igale poole ei roninud, sest mönes kohas hakkab hirmus:D Ausöna, mönes kohas oli selline tunne, et see asi kukub kohe kokku. Muidugi ei kukkunud meie saarel viibimise ajal midagi kuskil kokku, aga no minu jänesekörvad ulatuvad ju maani:P
No ei meeldinud mulle need rajakad:D Mulle meeldib liivarand ja see on Aegnal kyll super! Me mötlesime Arvoga, et miks me alati Valgerannas käime ja endale seda yhte ruutmeetrit otsime, kui saaks söita Jukuga Aegnale ja nautida ilusat randa, mis ei ole ylerahvastatud. Rannas me pidasime piknikut ja grillisime vorste. Nats julgemad plikad/poisid käisid ujumas ka, vanurid loobusid:D Köige vapram oli Agnes, sest poisid ytlesid, et mis plikadel viga, nad ei pea kylmas vees mune kinni hoidma:D:D:D
Oli huvitavaid puid, olematu surnuaed, köiega sai kiikuda ja punaseid maasikaid. Olid kergesti läbitavad rajad, veevötu kohad, viitadega oli koonerdatud ja osasid vaatamisväärsusi me ei suutnudki leida, sest kui kirjas oli, et on kasiino, siis me vösast kyll midagi yles ei leidnud. Natuke saime ikka vihma ka ennem ära tulekut, aga see meid ei morienda, sest ega me suhkrust pole. Löppeks vöib öelda, et meil tegelikult vedas ilmaga.
Tore oli, aga hea seltskonnaga ongi ju igal pool tore:) Mönikord piisab vähesest, et olla rahul. Päkad olid öhtuks ymmargused ja positiivsed emotsioonid olid hinge rahulikuks teinud. Ma kiidan jällegi lapsi, kes vapralt könnivad ja kuulavad ja nalja viskavad. Kes väsivad, kuid ei vingu. Mulle meeldib, et nendesse saab suhtuda nagu vördväärsetesse. Ma olen iga kell nöus selle seltskonnaga luurele minema:) Minge Aegnale päikest vötma ja matkama. Saate teada, kus asub jöulukuuskede kodu
ja ehk räägite meile, mis asi see kyll olla vöiks:
PS. vabandan osade täpitähtede puudumise yle. Minu armas läpakas on remondis ja Arvo soomlane minu tähesoove ei möista:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar