Rühmatöö on üks oluline õppimisevorm. Miks? Eelkõige on oluline, et lapsed õpiksid koos töötama ja vastutama. Täiskasvanutena peame me alalõpmata töötama kellegagi koos ja jagama tööülesandeid/vastutust. See ei ole kerge ja ei tule iseenesest. Lapsed, kes ei ole harjunud koos töötama ja vastutust jagama, jagunevad kaheks. Ühed teevad kõik teiste eest ära ja teised on sellised, kes kardavad või ei viitsigi oma arvamust üldse avaldada. Hea rühmatöö on siis, kui kõik annavad oma panuse. Kunstitunnis on väga võimalik teha erinevaid paaris- ja rühmatöid ning aegajalt ma neid ka teen. Kui tihti oleks hea? Ei tea. Täiesti sisetunde ja ideede hetkel otsustan, et nüüd on hea teha seda kas rühmas, paaris või individuaalselt. Seetõttu pean tunnistama ka täiesti ausalt, et töökava ja kunst ei käi kokku :D Minu aravates.
Ma olen tihe külaline Jüri Mäemati blogis, sest minu meelest on tal palju häid ideid, mida saab kunstitunnis kasutada. Sealt sain ka mõtte teha I ja II klassiga projektülesannet "Muinasjutt".
See oli antud klassi esimene ülesanne, mida nad pidid rühmas teostama. Kuna meie esimene klass on selline kõvahäälne poistekamp (ühe õrna tüdrukuga), siis esimene veerand kulus täielikult nende vaoshoidmisele ja tunnikorra õpetamisele/suunamisele. Nüüdseks võib öelda, et nendega on tore tööd teha (mõningaste tagasilöökidega aegajalt). Enne rühmatöö tegemist tuleb kindlasti läbi mõelda, millised õpilased rühma moodustavad. Kui lasta lastel endil otsustada, siis võib juhtuda: 1) poisid ja tüdrukud on täiesti eraldi, 2) tugevamad ja nõrgemad on eraldi ja 3) klassis võib leiduda laps/lapsi, keda keegi oma rühma ei soovi. See on ka põhjus, miks ma moodustan rühmad tavaliselt ise. Seekord jagasin I ja II klassi lapsed võrdselt kaheks rühmaks ja tüdrukud lõin ka lahku. Eks nad protesteerivad selle pärast, aga ainult korra :D
Valmis kaks vahvat muinasjuttu.
Mis ma siis kõigest sellest arvan? Üks rühm sobis omavahel paremini, teine natuke kehvemalt. Osadel lastel on pikk tee käia, et mõista, kuidas rühmatöö toimib. Tean nüüd seda, milliseid lapsi nendest klassidest omavahel kindlasti kokku panna ei tohiks. Nii kurb, kui see ka pole, siis selles klassis on olemas ka see laps, keda keegi oma rühma ei taha ja isegi see ei loe, et ta rühma seisukohalt teeb palju ja head tööd.
Tööde teostuse kallal ma ei noki. Enamus andis endast parima. Muidugi saaks paremini pliiatsite ja vildikatega värvida, kääridega korralikumalt lõigata, kuid mõnikord ei olegi see kõige olulisem. Selles töös oli fantaasia ja koostöötamine olulisem. Ma sain selle klassikomplekti kohta palju teada nende tundide jooksul, kui nad rühmas töötasid ja mis põhiline - lastele endale meeldis töö väga!
Kuid mõned tunnid tulevad nüüd kindlasti individuaalsete töödega, et nad ära ei unustaks, et tunnis peab vaikselt olema :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar