Isadepäev

Täna on isadepäev. Sellel aastal siis sedamoodi, et poiste iss on Soomes ja koju tuleb alles 22. november. Nii tagantjärgi me vaevalt mingit päeva tähistama hakkame, aga mõned mõtted on mul isadepäevaga seoses küll.

Emadepäev on selline päev, kus emad tahaksid puhata. Puhata ses mõttes, et emad ootavad, et isad võtavad midagi toredat ette, aitavad lastel empsidele hommikukohvi teha, mõned usinamad issid teevad koos lastega kookigi. Eriti tublid issid mõtlevad välja mingisuguseid lõbustusi ja atraktsioone. Vot siis on kordaläinud emadepäev. Isadepäeval ootavad emad jälle, et isad mõtlevad midagi toredat välja oma lastega. Hommikukohvi ja koogi teevad seekord emad koos lastega, aga puhkepäev peaks jällegi olema emadel. Miks? Eks ikka selle pärast, et isadepäev on mõeldud selleks, et isad oma lastega tegeleks, nende jaoks aega leiaks jne. Miks siis nii? Emadepäeval peab isa lastega tegelema, et ema saaks puhata ja isadepäeval peab isa lastega tegelema, et olla lastega koos. Veider, eksole? Vabandus selleks on, et muul ajal isadel aega pole. Noh, Postimehes oli arvamuskiri, kuidas isasid sunnitakse lasteaiapeol tola mängima ja emad saavad emadepäeval lasteaiapeol torti süüa. Vaesed isad, ausõna:)

Eks ta muidugi natuke ole tõsi ka, et emad peavad saama puhata, sest nad on 356 päeva aastas laste jaoks olemas ja isad peavad isadepäeval lastega tegelema, sest nendel ju muul ajal aega pole. 

Mina olen ses mõttes õnnelik naine, et võin südamerahus öelda, et mul ei ole vaja sõbrapäeva, emadepäeva, isadepäeva. Meil pole vaja mingisugust erilist päeva, et olla tähtsad ja tegusad. Täna poistel isa kodus ei ole. Mis siis ikka teha, ehk järgmine aasta on. Oluline ei ole see, kas isadepäeval on isa. Oluline on see, kas isa on isa (isa selle kõige sügavamas mõttes) ka ülejäänud aasta või peab ta tõesti ainult isadepäeval lasteaiapeol tola mängima. 

Meie poistel on isa ja mitte ainult tola mängimiseks, kuigi seda nad oskavad ka väga hästi :) Isa, kes nendega onni ehitab ja jalkat mängib, kes neid kinno ja muuseumisse viib, kes käib ujulas ja loeb õhtujuttu, kes julgustab ja toetab ning õpetab ja suunab. Isa on neile näidanud igal moel, milline väärtus on perel ja koosoldud ajal. Olgu see aeg siis üürike või mitte, peaseegi, et on kvaliteetne. 

Ei ole meie poistel ideaalset isa ega ema, sest ideaalseid inimesi pole olemas. Me kõik oleme oma vigade ja tujudega. Ma väldiks üldse selliseid "maailma parim", "ideaalne" jne väljendeid, sest need on nii subjektiivsed. Üks aga on täiesti kindel - me armastame üksteist väga ja sel pole idealismiga mingit pistmist:) Armastame olenemata tujudest ja vigadest.

Saadame Sulle kõige suuremad kallid sinna Soome lahe taha ja usu - meil on terve aasta isadepäev, kui sina meiega oled:) Ja see ongi põhiline!