Ametliku advendiaja alguseni on veel jäänud kaks päeva. Umbes kuu aega aga on kosta juba jõululaulude proove muusikatundides ja no minu isiklik poeg istus ükspäev 15 minutit vannitoas vaikuses ja rahus ning õppis pähe "Püha ööd". Paar õhtut tagasi suhtlesime õega telefoniteel ja siis oli kuulda, kuidas Katariina õppis pähe "Aisakella". Hakkab tulema, ekole?
Hommikul, kui ma kell kuus üles tõusin, et vaadata, kas mu jänesekõrvad on lühemad või ööga pikemaks veninud ning aknast välja vaatasin, siis ma sain aru, et tõesti hakkab tulema. Koos jänesekõrvadega. Minu arvates oli maha sadanud ilmatu lumi ja kell 7 hommikul ma juba rookisin õues lund. Ilm oli mõnus - karge, tuuline ja lumine. Sajaga äge. Aga tööle sõitsin kõrvalistmel, sest minu argpükslik hing ei suutnud rooli istuda.
Hakkab tõesti tulema.
Varbola Lasteaed-Algkoolis avas jõulude ootuse aja Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet. Tuli ja minul isiklikult tekkis selline pühalik tunne.... Et nagu täiesti tähtis mees seisab meie ees oma hoopis erilises riietuses suur rist kaelas. Tegelikult ma arvan, et ta ei pea end kuidagi tähtsamaks kui mina või Sina, kuid kirikuõpetajale omistataks eriline tähendus.
Alustuseks küsis, mida lapsed arvavad, mis need jõulud on. Laste vastused olid etteaimatavad - päkapikud ja kingitused. Natuke kurb minu jaoks, kuid maailma muuta ei saa. Laste kasvades muutuvad ka pisut arvamused.
Ega kirikuõpetaja palju rääkinud, rääkis ainult põhilise läbi muinasjutu ja piibliloo. Peale kirikuõpetaja juttu hakkas minul tund I ja II klassiga ja lastel tekkis palju küsimusi. Näiteks, kes on Jeesus ja keegi teadis, et Jeesus oli ühe pildi peal risti löödud, kuid tal tekkis küsimus, et miks ta risti löödi. Ma siis natuke rääkisin, kuid lubasin esmaspäeval lastele mõeldud Piibli kaasa võtta ja lugeda neile, kellega, miks ja kuidas kõik juhtus. Ei ole hea, kui jäävad vastusteta küsimused. Samas... Kindlasti ei tohi jätta ka mainimata, et see kõik on ainult üks paljudest teooriatest.
Ja et jõuluaeg ikka rahus ja rõõmus ja selles põhilises asjas ehk päkapikutamises tulla saaks, siis tegime Timo, Raidi ja Silveriga ühed päkapikud taaskasutatavatest materjalidest (munakarp ja WC-paberi rull).
Ja õpetaja Enn tõi mulle puitu, millest päkakaid teha. Proovisin ja õnnestusin. Järgmine nädal pidi klotside lisa saabuma, siis teevad lapsed ka:) Pläkerdamist jagub, kuid fakt kui selline on see, et pole päkapikku, pole jõule. Päkapikkudeta jõulud kõlab sama napakalt kui süüa jõuluõhtuks porgandeid :)
Kogu selles ilus ja rahus ning lumetormis tulid loomad ka koju :D Ma olin neid juba oodanud ning olen siiralt rõõmus, et meie õunapuualused on õunu täis. Ma ei tea, miks, aga ma olen võimeline istuma ja vaatama, vaatama ja istuma....
Hea on olla. Ma ei tea ise ka, miks. Lihtsalt on. Teha on palju ja palju raskeid asju sel kuul on veel ees, kuid tunne on nii hea. Lõpuks ometigi sai see hall otsa ja juba tulevad erinevad asjad, mis teevad hinge soojaks. Isegi glögi pole vaja :D
Ojaa - mul on ka nii hea meel, et see lõputu hall november otsa sai. Iga aasta on nii, et september on kõik uus, oktoober on eelmäng ja november lõppmäng. Ja siis tulevad jõulud - palju tulesid, lumi ja kõik ilus ja pühalik :) Ja kirikus võib ka siis käia, kui ise ei usu. Sest kirikus on ilusad tuled ja rahulik meeleolu :) Ilusat jõuluootust! (Muide - jõulud ongi päkapikkudega kohustuslikud. Sest andmisrõõm on kõige parem! Ja kui väikesed päkapikufännid üles sirguvad, saavad nad aru...)
VastaKustuta