Jõulukaardid

Ma oln vilets kaardisaatja. Selles mõttes, et mul ei ole kunagi kodus ühetegi üleliigset tühja kaarti, mida saata näiteks õele sünnipäevaks kaugele Lääne-Virumaale. Võiks ju olla, eksole. Iga aasta ma annan endale lubaduse, et sel aastal ma ei saada sünnipäeva tervitusi sms-iga või facebookes. Vähemasti mitte kõige lähedasematele inimestele ja siis märkamatult on jälle käes kellegi sünnipäev ja mida mul ei ole, on kaart. Ainuke erand, millal mul tõesti on kaardid olemas, on jõulud. Või noh, tegelikult mul ei ole olemas miskit, ikka ise meisterdame. Kergem oleks osta poest ja no küll saaks ilusaid - üks läikivam ja ilusama pildiga kui teine. Aga mina ei taha :) Mina tahan ise teha, koos poistega. Ja poisid tahavad ka teha. 

Sellel aastal oli poistel natuke kergem. Arvo ostis meile ühe lumehelbe auguraua ja ma ise ei suutnud vastu panna inglitele ja põhjapõdrale. Käisime kontroritarvete poes, ostsime hunniku erinevaid kaardi jaoks sobivaid pabereid ning edasine oli juba ainult lõbu. Ma alguses midagi teha ei saanudki, pidin ainult sobiva suurusega toorikuid lõikama võ ingliääriseid Sebastiani jaoks tegema (tema jaoks oli see raud keeruline). 

Kui neil isu täis sai (mõlemad tegid kaks kaarti), sain mina hullata :D Igatahes tegime me kamba peale üheksa kaarti. Kaks on veel vaja teha. 

Poistega on mõnus koos meisterdada. Sebastian on meil vilets joonistaja, ta ei arva sellisest tegevusest suurt mitte midagi. Lõika ja kleebi vastu pole tal miskit. Mulle meeldib, et nad on suhteliselt julged enda moodi tegema, st isegi Sebastian ei küsinud, et kuidas võiks teha. Tema muudkui rauatas ja kleepis :D Me ei hakanud miskit ütlema ka, tegu on ju siiski käsitööna valminud jõulukaartidega - ükspuha, kui põtru on liiga palju :D

Sass loomulikult oli ka kohal ja andis endast parima. Nagu alati ja igas tegevuses. 

Sellel lõikelaual lõikasin ma paberinoaga kaardi toorikuid - koos Sassiga

Igatahes natuke jõulu on juba olemas. Hetkel elame neljapäeva ootuses, sest siis tuleb Arvo ka meie sekka ja vot siis alles hakkab õige jõuluvärk pihta. Pettson ütleb raamatus Findusele, et nii palju on veel teha: tuba kraamida, puid tassida, poes käia, piparkooke küpsetada. Ja nii ongi :D Aga asi see kõik korda ajada kõik koos! Käkitegu! Üks aasta me olime kaks nädalat terve perega haiglas ennem jõule ja jõudsime viie päevaga kõik tehtud, et rahus jõulu pidada. Nüüd jääb meile tervelt kolm pikka päeva :D Nagu öeldud - käkitegu!