Päris esimesed võistlused

27. september hakkas Mati tegema väikestele ka stabiilset jalgpallitreeningut. See tähendab, et trenn on kaks korda nädalas tund aega (tavaliselt läheb natuke üle tunni). Sebastian on jalgpallist loomulikult nakatunud tänu Robinile ja minu unistused selle lapse kunstikooli panemisest on ammuilma maha maetud:)

09. detsember olid esimesed võistlused, mis toimusid Kohilas. Nimelt toimus Raplamaa Jalgpallikooli treeningturniir 2005-2006 sündinud lastele. Lapsi oli kohale tulnud üle maakonna, esindatud olid Rapla, Märjamaa, Kohila, Aespa, Prillimäe, Juuru, Valtu, Kehtna, Järlepa jt kohad. Paljude laste jaoks oli tegemist üldse esimese turniiriga. Moodustati kuus võistkond: 2 Mati Püü, 2 Kohila treeneri ja 2 Rapla treeneri poolt. Lapsi oli palju ja segadust sama palju. 

Ma ei hakka pikalt lobisema, mismoodi olid Märjamaa meeskonnad tehtud või üldse midagi aastaarvudest. Meie käisime ka oma Sebastianiga kohal, kes ootas seda kohtumist väga. 

Treener pani Seebu kapteniks, aga ega ta puges Jako selja taha ja andis selle jubeda kätlemise au talle :) See on nüüd küll selline asi, millega meie laps hakkama ei saa. Ei ennem mängu ega peale mängu. 

Peale esimest kohtumis, mis lõppes 1:0 seisuga ja see mitte meie poiste kasuks, otsustas Sebastian, et talle aitab, tema läheb väravasse. Eks ta ole seda ju Robini ja Erlendiga harjutanud nii toas kui õues rohkem kui küll ja kuna nad trennis ei ole üldse harjutanud värvas olemist, siis see poiss, kes pandi väravasse ei teadnud isegi seda, et väravaht tohib käega palli võtta oma kastis. Ja mis on kast? No Seebu teab :)

Temast pidi nüüd väravaht saama :) Elame näeme, mis temast saab, aga üht ma ütlen küll ja mitte ainult selle pärast, et ma olen ema - ta oli väravas hea! Olgu, nad said tubli viimase koha ja mis siis.... Kui poleks kohal käinud, ei oleks seda ka saanud ja ausal teel said - see on ka väga oluline.

Sebastian ei räägi veel kellegagi enda trennikaaslastest ja talle valmistab tõsist raskust leida endale paariline harjutuste ajaks. Õnneks on trennis paar poissi, kes küsivad tema käest ise, et kas sa minuga ei taha koos olla. Ma loodan väga, et ta leiab endale sõbra. Sõbra, kellel on sama huvi. Ja veel loodan ma, et kui ta on tubli, siis teised näevad, et kuigi ta on nats isevärki, on ta ikkagi vahva sell:)