I poolaasta individuaalse arengukava kokkuvõte

On välja kujunenud, et mingisuguste aegade järel tehakse erinevaid kokkuvõtteid: aastaaruanded, poolaastahinne, kuuaruanne jne. Lasteaias on ka poolaasta kokkuvõte. Kui Sebastian lasteaeda läks, koostati tema individuaalne arengukava ja nüüd oli aeg käes esimene poolaasta kokku võtta. Kuna ma olen äärmiselt põhjalik igas oma ettevõtmises, siis nii ka seekord. Ma ei tea midagi veel sellest, mida arvavad õpetajad esimese poolaasta tulemustest, kuid endapoolse nägemuse andsin ma neile teada.

Sotsiaalsed oskused

Oskus: teadlikus oma eakaaslastest, toimetulek teiste nõudmistega ja valikute tegemine.

Sebastian tunneb peaaegu kõiki lapsi nimepidi, kuid nimetab neid mõttetuteks. Kõige enam aktsepteerib K-d, kuna viimane on hea pallimängus ning omab algseid teadmisi kaslaste kohta. Kui on võimalik ei puutu ühegi eakaaslasega kokku. Istub jätkuvalt teistest lastest eemal, eelistab põrandat vaibale. Otsa eakaaslastele ei vaata, sõprussuhteid ei oma. Põlastab lapsemeelsust. Kui rühmas on vähem lapsi, tunneb end paremini. Lasteaeda saabudes loeb jalanõud üle. Kui on üle viie saapapaari, hakkab vanduma. Õpetajate nõudmistele allub. Kui muudmoodi ei allu, siis minu kurja pilgu peale teeb ikkagi neid asju ka, mida teha ei taha. On mõned lemmiktegevused, millest võtab hea meelega osa (nt: Peetri söötmine, tiigri söötmine, loomadega tehtavad mängulised õppetegevused). Kui räägitakse teda huvitaval teemal, demonstreerib oma teadmisi. Naudib teistest üle olemist/ rohkemaid teadmisi, kiitust. 

Kognitiivsed oskused

Oskus: huvi tekitamine ümbritseva ja teiste inimeste vastu.

Tunneb huvi vaid siis, kui teema on talle paeluv. Ta ei huvitu poolaasta lõpuks ühestki eakaaslasest, kuid suudab aktsepteerida, et nad on olemas (mida vähem, seda parem). Liigset lärmi ei talu, ei saa aru, miks peab näiteks nii kõvasti rääkima. Ei mõista erinevaid mänge, mida eakaaslased mängivad (nt: koletiste mäng, mängud autodega, nukkudega) ja ütleb, et kõik sellised mängud on mõttetud. Meeldib, kui tehakse nalja (nt: õpetaja oli end lõokeseks maskeerinud). Naerab ka selliste ütlemiste peale, millest võibolla ainult täiskasvanud nalja näevad/kuulevad. On välja kujunenud teatav rutiin. Oli häiritud, kui ühel hommikul töötati töövihikuga ennem vaiba peale minekut, sest nii ei olnud kunagi olnud. Uusi mänge pole tükk aega riiulisse tekkinud, enamuse osa ajast tahab mängida Reis ümber maailma. Talle ei meeldi, kui keegi lastest tahaks ka mängu tulla. 

Oskus: kompimisaistingute arendamine.

Ei talu riisikotikesi. Voolimine on vastumeelne, kuigi sel nädalal lõunamaa ja põhjamaa loomade raames voolitud puuma tegi valmis täiesti vabatahtlikult (kiirustades muidugi kohe käsi pesema). Meeldib kinnisilmi korvist/kotist/kastist asju võtta, pilte tõmmata jne. Pettub, kui ei saa soovitud pilti/asja (tavaliselt on see seotud loomadega). Manna sisse tähti teha ei suuda. Kellelgi käest kinni ei võta. 

Seebu must puuna ja minu jääkaru :)

Kommunikatiivsed oskused

Oskus: kirjalik kõne.

Kirjutab paljud tähed ütlemise järgi, kuid eksib A, B, D, G, M, N, S, U, O kirjutamisel. Enda nime suudab kirjutada, kui öelda tähed ette. Töövihikust ei suuda üldse välja mõelda, millised tähed on puudu (nt: sõna M _ _ S ja pilt mütsist ja ta ei saa aru, mida peab kirjutama, kuigi teab, et kokku peab tulema "müts"). Erinevad kirjutamisülesanded on väga vastumeelsed, kuigi kõik asjad saavad siiski tehtud. Tähed eitaha mahtuda ruutudesse. Üldse kirjutab tähti ja numbreid pigem suuremalt kui väiksemalt. Sõnasid kirjutades jätab tähtedele liialt suuri vahesid. Ei tunne eduelamust. Peab tähti, lugemist ja kirjutamist vastikuks. Ei rõõmusta, kui on suure tööga (nt: töövihikust kaks lehekülge tehtud) hakkama saanud. 

Oskus: suuline kõne: erinevate kõneühikute (silpide, sõnade, lausete moodustamine) järelkordamine. 

Töötab vaid siis, kui teema on huvitav. Suudab olla vestluses õpetajaga, kui räägitakse jalgpallist, loomadest. Vastab küsimustele võimalikult lühidalt. Parem on, kui saab vastata ühesõnaliselt. Isikuliselt sobib selle õpetajaga rohkem, kes on konkreetsem. Kui teema on tema jaoks mõttetu, ebahuvitav, väldib vestlust. Mõned tegevused on tema jaoks lapsikud, tunneb piinlikust nende tegevuste tegemisel. Endiselt ei suuda kaasa teha rütmilisi/riimilisi tegevusi, sinna juurde veel liigutusi. Piinlik - saab pahaseks, poriseb, ohkab. Ei mõista, mis ta sellest saab. Isegi, kui suunata, ikkagi ei hakka kaasa tegema. Paneb käed pealaele risti ja vaatab. Kui peab sõnakaardilt sõna häälima ja tähti on rohkem kui kolm, siis kaob seos. Kolmetähelised sõnad suudab enamasti kokku häälida. Jätab meelde asjade/esemete kirjapilti. 

Motoorika

Oskus: osalemine liikumistegevustes koos kaaslastega.

Ainult palliga. Ülejäänud tegevusi eirab, lollitab (vaadates koguaeg mind ja minu tigedat pilku). Igasugust kehalist kontakti/puudet väldib. Seisab teistest eemale. Kui peab asja nõmedaks/mõttetuks ei tee kaasa (nt: kõnd kandadel, hakkab selle asemel arutult ringis tormama, kaotades oma koha). 

Oskus: põhimotoorika harjutused matil, kõhuli, roomamisliigutused.

Peab liikumistundi vastikuks. Teatavad harjutused on tema meelest ebameeldivad, neid ta kaasa ei tee, tunneb piinlikust. Puudutada ennast ei lase, õpetamist ei talu. Ta ei saa aru, miks ta peab teatud asju tegema, mis ta sellest kasu saab? Püüab siiski enamus asju kaasa teha, sest lihtsalt peab. Kõik muud harjutused, mis ei ole seotud palliga, on tema arvates igavad. Palliga harjutusi teeb parema meelega kaasa, kuigi kipub reeglitest üle astuma (nt: palli lakke ei viska).

Pallimaniakk :)

Oskus: pliiatsiga värvimine, ühtlane värvimine (edasi-atagasi liigutused töövahendiga. 

Paigalseis. Põhimure on kiirustamine ja vastumeelsus, ei näe üldse vaevagi. Oluline on, et saaks ruttu valmis, lõpptulemus ei ole oluline. Värvib lohakalt, üle äärte, kasutab hea meelega ainult punast pliiatsit või grafiitpliiatsit. Kui käskida/paluda korralikult teha, siis hetke teeb, aga läheb ikkagi vana/kiirustavat rada edasi. Joonistamine on vastumeelne (ainult lõvi joonistamine on siiani talle meeldinud, sest talle meeldivad lõvid). Kipub pliiatsile liiga tugevasti peale vajutama, see väsitab kätt ja lõhub töövahendit. Kui teda suunata, siis natukene aega teeb rahulikumalt/nõrgemalt/korralikumalt, kuid kuna tegevus on iseenesest ebameeldiv, lõppeb asi ikkagi sellega, et tulemus on lohakas. Absoluutselt ei lase ennast häirida, et värvib üle joonte, jäävad valged kohad või asi on valet värvi. Kui ma ei suunaks kasutama teisi värvitoone, teeks kõik punaseks. Punaseks, lohakalt ja kiirustades. 

Uuel poolaastal uued oskused ja kaugel see kevadki enam on :) Olen mõningate edusammudega rahul, mõni asi tundub paigal seisvat, mõnda asja teeksin ise teistmoodi. Aga mina olen ainult ema :) Selline tigeda pilguga ja vaidlemist mittesalliv (kui ei ole muidugi arukalt põhjendatud seisukohad). Püüan tõesõna kogu lasteaia elus ja tegemistes positiivset näha, sest tegelikult on siiski asju, milles on edusamme näha. Ja ega kergemaks ei lähe enam iialgi... Sest... Nii nagu kevad pole kaugel, ei ole mägede taga ka kooliminek. Saaks ainult lugemise selgeks...