Pesakastid

Mul ikka aegajalt tulevad head mõtted. Need torkavad eriti hästi silma, sest heade mõtete ümber on ainult sünged mõtted. No ja kui silma torkavad, ju siis tuleb ka välja teha. Pikutasin diivani peal ja ütlesin oma armsale mehele, et homme läheme maale ja ehitame kaks pesakasti. Kuldnokkadele. 

Arvo arvates oli mõte hea ja nii ta asuski otsima infot, kuidas siis ikkagi tuleb üks õige pesakast ehitada. Eesti ornitoloogiaühingu kodulehel oli õpetus ja õiged mõõdud olemas ja nii me Sippa läksimegi. 

Arvo jaoks polnud nende pesakstide ehitamises küll mingisugust probleemi. Kõik käis nii kiiresti nagu ta oma vabal ajal muud ei teekski, kui ehitaks pesakaste. Minu panus oli ainult nende aukude siledaks ja pehmeks lihvimine, et linnud end ei vigastaks. Vahepeal tuli Arvo isa vaatama, mis me seal teeme ja nagu vanale inimesele kombeks - ikka õpetussõnu ka jagama. Mõnus oli vaadata, kuidas kolm põlvkonda koos linnumajade ümber askeldasid ja igast saetud tükist vaimustuses olid :) Igatahes said pesakastid ausad ja paar päeva tagasi said need puude otsa üles ka pandud. 

Ametlikult on kevad käes ja looduses on märgid täitsa olemas. Nüüd ei jää muud üle, kui oodata ja vaadata, kas mõni linnupere võtab pesakasti omaks. Üle-eelmisel aastal tegi Robin tehnoloogiatunnis pesakasti, see on maja taga kase otsas üleval ja kaks aastat järjest on selles pesakastis uue elu saanud tihasetibud. Loodame, et uued majad leiavad ka kasutust. 

Arvo ütles, et see oligi väga hea mõte teha pesakaste :)