Matk Trepiojale

Ilus sügis püsib. Ei olegi hall ja sombune, on hoopis kirju ja päikesepaisteline. Patt oleks seda mitte ära kasutada. Võrumaa ilu ja olu sai nauditud, jalad terveks tohterdatud ja juba olimegi jälle seljakotid seljas uues kohas valmis matkama.

Seekord olime ligidal, kohe väga ligidal, näitamaks, et ka siin on ja saab, kui tahtmist on. Arvo idee ja Arvo organiseerimine. Läksime oma isiklikku metsa Trepiojale ja kui ma Piusa jõe Ürgoru matkaraja kohta ütlesin, et raske oli, siis nüüd on see hetk, kui ma peaksin sõnad tagasi võtma, sest metsas matkamine oli veel raskem :) Või olen mina nõrk, aga seda ma küll omaks ei taha võtta. Matk oli justkui tõkkerada, sest iga natukese aja tagant tuli mõnest langenud puust üle ronida. Ja kui ei olnud tõkkeid, olid mättad ja mätaste vahel sai kenasti jalgu ära väänata. Ja kui mättaid ka polnud, siis olid kraavid, mis olid vett täis ja mille ületamiseks pidi purdeid ehitama. Ja kui kraave ka polnud, oli vaablane, kes tahtis meie piknikust osa saada. Nii et - kõike oli. Matkakaaslaseks oli meil seekord poiste suur sõber ja iidol onu Aivar. 

Mina jäin koguaeg teistest maha ja Seebu koos minuga, sest meievaheline side ei lase tal minust eriti palju kaugemale minna. Või on see vastastikune valvamine...

Miks ma maha jäin?

Sest mul oli vaja pildistada seent....

.... ja oli vaja pildistada taime...

...ja ega ma ei saanud jätta jäädvustamata kobraste langetatud puid...

... mõni puuseen oli ka lihtsalt nii ilus, et no mismoodi ma saan temast mööda kõndida, ilma teda märkamata ja jäädvustamata :)

Istusime hiljem saunatrepil ja arutlesime, et tänapäeva inimene satub ikka liiga vähe metsa. Meie tutvusringkonnas on ainult mõni pere, kes leiab, et metsas on tore. Isegi siis, kui sealt parasjagu pole midagi korjata. Metsa ilu jääb tegelikult inimestel nägemata. Ja mitte ainult ilu. Kogemata jäävad ka need raskused, mis metsas mütates ette jäävad. See on sama oluline, kui ilu märkamine. Metsas müttamine arendab niivõrd palju kordinatsiooni, orienteerumist, lahenduste otsimist, mõtlemist, märkamist, koostööd. Metsas müttamine kasvatab enesekindlust ja positiivset maailmavaadet.

Küll oleks vahva, kui vanemad viitsiks oma võsukesi sellest nutimaailmast välja kiskuda ja metsa viia. Aga kas nad isegi enam oskavad... 

...metsas olla...