Villa Ammende ja Tõnis Mägi autorikontsert

Kuidagi puhtjuhusikult sattusin ma kuu aega tagasi nägema Facebookes, et Tõnis Mägil on käsil autorikontsertid ja üks neist toimub Pärnus Villa Ammende hoovis ning ma teadsin kohe, et ma lihtsalt pean sinna saama :) Vaatasin kuupäeva ja sain aru, et suhteliselt keeruline....kuna Arvol on teatavasti neljapäeviti tööpäev. Saatsin talle sõnumi, et kas kuidagi äkki mingitmoodi oleks erandkorras võimalik, et ta tuleb koju ühel nädalal augustis kolmapäeval ja nii armas, nagu Arvo ikka on, vastas ta, et ju ikka annab korraldada. Ta ei teadnud siis ise ka veel, et tegelikult on tal sel ajal puhkusenädal. Nii et lõpp hea, kõik hea - piletid said ostetud ja õhtusöögiks Villa Ammendes laud broneeritud :) Ja nüüd tuleb väga oluline ääremärkus - piletid ja laud said broneeritud kolmele. Ma kuidagi oma südames tundsin, et peame Sebastiani kaasa võtma :) Miks? Ma ei tea.... Talle meeldib üks Tõnise laul ("Koit") :)))) Mul oli millegi pärast selline tunne, et äkki talle meeldiks meiega kontsertile tulla, sest ta on muusika suhtes justkui natukene avatumaks muutunud. Selles mõttes, et ta ei hakka kohe üürgama, kui mingi "vale" laul tuleb ja suudab isegi raadiot vaikselt kuulata, kui juhtume Robiniga koos ühes autos olema. Igatahes oli mul tunne, et ma tahan Sebastianile selle elamuse pakkuda - ehk õnnestub.

Valmistusin õhtusöögiks Villa Ammendes hoolikalt. Kirjutasin juba varakult neile küsimusega, et kas kokk saab prae serveerimises natukene muudatusi teha ja uurisime Sebastianiga koos menüüd ning leidsime, et oli küll üks praad, mida natukene muutes saaks ehk talle sobivaks kohandada. Villa Ammendest saime vastuse, et serveerimisel saab täielikult arvestada Sebastiani soove.

10. augustil siis oli see õhtu - õhtusöök Villa Ammendes ja "Tundmatu Mägi" plaadiesitlus kontsert. Ilm oli mul tellitud ilus ja ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga ma olen sel suvel saanud kõik tellitud ilusad ilmad just õigel ajal. Õhtu oli täiesti tuulevaikne ja soe. Meie laud oli väliterassil kaetud kolmele. Meid juhatati lauda ja anti menüüd. Sebastianile ka :)

Olin eelnevalt läbi mõelnud, et eelroogasid ei telli, sest ma ei näinud selles menüüs mitte ühtegi eelrooga, mis oleks võinud Sebastianile sobida. Arvo aga arvas, et võime süüa ikkagi ja Sebastian lihtsalt võib maitsta meie sööke - mine seda selli tea - mõnikord ta üllatab. Mina valisin "Veise- ja sealihaterriini" ja Arvo valis "Küpsetatud koha ja Põhjamere forelli mille feuille". Mina, nagu ikka, pidin  Arvo oma ka maitsma, et oleks midagi võrrelda ja kirjutada :) Maitsmistulemusena võin öelda, et minu oma oli parem :) Arvo eelroog oli väga kerge, kuid mulle eriti ei meeldinud kurgi-redisekaste. Minu eelroa liha oli mahedamaitseline, kuid sibulamoos andis kogu ampsule särtsaka ja julge maitse. Aiaroheline salat oli kirss tordil. Sebastian maitses minu eelroa lihalist, kuid pidi äärepealt oksele hakkama :))))) mida oligi karta. Arvo eelrooga ta polnud nõus üldse maitsemagi, sest seal oli forell ja punast kala ta ei söö. Ta sõi hoopis leiba, mis oli sel päeval kuidagi eriti hästi õnnestunud - värske, pehme, õhuline ja imelise maitsega - seda sööks niisama, ilma mitte milletagi pool pätsi korraga ära :)

Ürdivõid (küüslaugu, parika ja tšilli)

Küpsetatud koha ja Põhjamere forelli mille feuille

Veise- ja sealihaterriin

Pearoa osas oli mul juba eelnevalt kooku lepitud Sebastiani praad. Arvasin, et Arvo võtab sama prae, mis eelmine kord, aga ta üllatas mind. Tegelikult ta muidugi hiljem tunnistas, et ta arvas, et kui ta võtab sama pearoa, mis eelmine kord, siis ma hakkan teda narrima :) sest Arvol on tõesti kombeks jääda kinni tuttavasse ja turvalisse. Sebastiani pearoog oli "Küpsetatud ahvenafilee a la Meuniere", kus ma palusin ära jätta kartulitelt tilli ja aiarohelise salati. Arvo valis "Röstitud veisefilee" ja mina "Karamelliseeritud pardi rinnafilee". Ma kaalusin kaua, kas võtta see mis Arvogi, kuid ma otsustasin anda pardile võimaluse, kuna minu viimane kogemus pardi rinnafillega oli selline keskmiselt rahulolematu, siis ma lootsin, et ehk Villa Ammende kokad suudavad mu uuesti pardiliha uskus pöörata. 

Rõstitud veisefilee

Sebastiani küpsetatud ahvenafilee

Karamelliseeritud pardi rinnafilee

Sebastiani praad koosnes kolmest komponendist: kartul, ahvenafilee ja Hollandi kaste. Ütleme nii, et ta oli väga vapper! Talle kohe üldse ei maitsenud kaste ja siit edasi tuli kohe probleem, et talle ei meeldi ka lihtsalt paljas keedetud kartul. Ahvenafileega jäi enam-vähem rahule, kuigi nägime kõvasti vaeva, et sealt kastet pealt ära kraapida. Siit vahemärkus mullle - palu alati kaste panna eraldi nõusse. Ta ütles, et ahven maitseb, aga kõik ülejäänu on jamps. Arvo sõi oma veist ja oli selle üle hirmus õnnelik :) Mina olen vist tagasi pardiliha usku - oli väga hästi keskmiselt küpsetatud filee. Ei olnud kuiv ja maitse oli väga hea. Polenta kreemi osas olen veits skeptiline - ma pole päris kindel, kas maisimanna ja part koos on väga hea kooslus.... Arvo pearoa osas oleks tahtnud visuaalselt liha näha, aga see oli peidus :) Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sebastian oleks tahtnud Hesburgerisse minna, aga meile Arvoga maitsesid meie pearoad väga.

Ja no mis õhtusöök see ilma desserdita on! Desserdid olid kõik väga peenete nimedega. Kui ma poleks eelnevalt guugeldanud, ega ma ei oleks siis aru saanud küll, millega tegu on. Otsustasime ka Sebastianile desserdi tellida, kuigi olin 99,9% kindel, et ta ei söö seda naguniigi, aga kuidagi kurb oli teda ilma jätta. Valisime koos talle "Muinaslugu Eesti metsast", mis sisaldas endast kuusejäätist ja sammalt. Jah, just, ehtsat metsast korjatud ja köögis frititud sammalt. Mina võtsin "Maasika ja rabarberi profitroolid" ja Arvo läks turvalist käidud rada ning jäi astelpajule truuks - "Astelpaju jäätis".

Muinaslugu Eesti metsast

Astelpaju jäätis

Maasika ja rabarberi profitroolid

Nüüd on see hetk, kus Sebastian ütles, et see magustoit maitseb sama jubedalt, kui Soomes pakutud hakklihasupp :) Ta ei suutnud seda prooviampsu isegi alla neelata, nire voolas sülle (kus õnneks oli rätik). Ma tunnistan ausalt, et see magustoit oli kummaline. See nagu ei olnudki magustoit, ausalt ka. Kuusevõrse maitse oli väga intensiivne ja frititud sammal maistes nagu krõbe lehtkapsas. See dessert jäi meist alles. Arvo sõi ja mõmises oma besee ja astelpajujäätise otsas :) Minu magustoit oli hea. Väga heast jäi puudu profitroolide õhulisus. Arvan, et see on otseselt seotud profitroolide suurusega. Kuna antud roas olid need väga väikesed, siis tundusid nad kuidagi liiga tihked. Rabarberi ja maasikamoos oli väga hea. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sebastian ei taha enam Villa Ammendesse sööma minna :))) Tema jaoks olid maisted liiga võõrad ja intensiivsed, ei päästnud ka eelnev planeerimine prae osas - ma ei osanud arvata, kuidas võib talle maitseda Hollandi kaste, aga niisama keedetud kartulit ta samuti ei söö. Kuigi jah, eks ma oleksin võinud arvata, et see kaste ei ole talle mokkamööda. Meie Arvoga jäime muidugi õhtusöögiga väga rahule. Saime uusi maitseelamusi ja veelkord kinnitust - meile gurmeesöök meeldib. Mul natukene ainult kripeldab see kuusejäätis. Kas ehk tahtes luua midagi eriti peent ja mitte kusagil esinevat ei oleks targem asendada mõne turvalisema, kuid väga hästi tehtud magustoiduga, mis tõesti ongi magustoit... Võibolla ma olen muidugi nii peenete maitsete jaoks liigtavaline inimene... Igatahes ma tean, et sammalt ja kuusejäätist ma rohkem maitsta ei sooviks :)

Meie toiduelamuste ja -kogemuste õhtu jätkus muusikaelamuse õhtuga. Me ei olnud kunagi varem käinud ühelgi kontsertil, kus Tõnis Mägi oleks ette astunud ja ma ei tea, mis isevärki mõte see mu pähe kargas, et ma just teda tahan nii hirmsasti kuulama minna. Tegu oli siis autorikontsertiga ehk siis kõik esitatud palad olid Tõnis Mägi enda kirjutatud, vähemasti meloodia. Sõnad olid osadel lauludel teiste ritta pandud. Samas oli tegu just välja antud plaadi "Tundmatu Mägi" esitlusega ehk siis ettekantud lood olid pärit just sellelt plaadilt.

Ma natukene kartsin, et kuidas Sebastian selle olukorraga hakkama saab, kuigi ma pean mainima, et ta on muutunud muusika osas palju sallivamaks. Ma ise arvan, et sellele on kaasa aidanud tublisti see, et ta õpib ise kannelt. Samuti andis mulle natukene lootust teadmine, et ta mõnda Mäxi esituses laulu teadis ehk siis hääl oli tuttav ja etteaimatav. Mäxi hääl aga on võimas! Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik 69aastaselt enda seest midagi nii võimast välja lasta :) Ma ei ole oma elus käinud just väga paljudel kontsertitel ja seoses Sebastiani tulekuga meie ellu on muusika üleüldse olnud kuidagi tagaplaanil, aga seda ma ütlen, et neid lauljaid Eestis ei ole kuigi palju, kes laivis suudavad nii puhtalt ja nii ehedalt laulda ja Tõnis Mägi on klass omaette. Ma olen varbaotsani liigutatud sellest kontsertist ja nendest vahejuttudest laulude vahel. Mulle muidugi tundus tema looming natukene kuidagi nukratooniline, kuid mitte halvas mõttes. Sõnumist pole üldse mõtet rääkida - nii sügavasisuline kontsert ei saakski mujale, kui hinge, minna.

Sebastianile meeldis. Igatahes ta ei öelnud ühtegi halba sõna ja plaksutas kaasa. Natukene itsitas ka, kui Mäx oma jutte puhus või kui ta eriti "röökivaid" hääli endast välja lasi. Õnneks oli kontsert üsna lühike (1tund ja 15 minutit) ehk siis tal ei jõudnud ka tüdimus veel peale tulla, sest uue muusika kuulamine võib inimese ikka täitsa ära väsitada, eriti, kui oled selline Sebastian :) Õnneks oli üks tuttav laul ka - "Jäljed". Arvole meeldis ka, jättis väga sügava mulje. Ta ütles, et lihtsalt võimas! :) Ma olen temaga täiesti nõus.

Ma olen Arvole ja Sebastianile väga tänulik, et nad olid valmis minuga seda kõike kaasa tegema :) Me saime nii puudutatud igas mõttes, et õhtul oli raske uinuda :) Ma tean jah, et nad kõige parema meelega müttaksid kuskil metsas ja matkaradadel, aga vahest võib ju ka natukene peenemaid asju teha :) - triiksärgis ja viigipükstes, kikilips ka ees, kui ikka väga isu on :) Ja kui te nüüd mõtlete, et kas osta endale Tõnis Mägi plaat "Tundmatu Mägi", siis soovitan soojalt. See ei ole selline plaat, et paned peale ja hakkad näiteks koristama, aga kui on vaja hetke iseendaga, siis see on just see. Ja seda ka veel, et kui teie laps on söögi osas ikka väga valiv, siis.... Villa Ammende peened maitsed ei ole just kõige sobivamad - prantsuse kokk on ikkagi prantsuse kokk :)

Laulusoovitus ka - Tõnis Mägi "Jäljed"