Igal aastal leiab mind suure laua tagant jõulukaarte tegemas. Vahel varem, vahel hiljem. Sellel aastal alustasin oktoobris ja pere vaatas mind nagu kuutõbist, sest oktoobris olid alles ilusad sügisilmad ja jõulude peale oli veel väga vara mõelda. Mina aga juba natuke mõtlesin, sest tean ennast - mingid asjad mu elus võtavad arutult kaua aega. Enamasti jääb see pealehakkamise taha, aga vahel ka lihtsalt päriselt ei ole aega.
Ma saadan igal aastal Sulle jõulukaardi, seda juba aastaid ja aastaid. Ma ei tea, miks ma seda teen... Ma nägin Sind võibolla sel aastal ainult ühe korra või ei näinud üldse. Ja ometigi on täpike Su nime taga ja ma tean, et ma pean Sulle kaardi tegema. Ma ei oota midagi vastu, tahan Sulle lihtsalt rõõmu valmistada. Ma isegi ei tea, kas see valmistab Sulle rõõmu... Võibolla teadmine, et ma olen Su peale mõelnud, on Sulle siiski oluline. Ma ei tea... Mulle on oluline. On oluline teadmine, et ma olen oma elust kulutanud vähemasti tunni, et Sinu postkasti jõuaks minu pühadesoov. Ma olen vilets sõber, õde, tädi, klient, patsient. Minuga on vahel jube keeruline ja mõnikord ilmselt hoiad kahe käega pead kinni ja mõtled, et tsiisas küll, kuidas nii saab, aga ma olen mina. Just selline nagu olen. Ma annan endast parima. Iga päev. Võibolla see jõulukaart on minu viis näidata, et kuigi ma olen vilets, ma ikkagi hoolin. Sinust, kes Sa minult jõulukaardi said. Ma oleks tahtdnud palju rohkematele inimestele kaarti saata, aga olenemata sellest, et alustasin oktoobris, ma lihtsalt ei jõudnud enam rohkem teha kui 15 kaarti.
Ma teen oma kaardid alati ise. Võiksin ju minna ja osta kaardid, aga see pole justkui see. Sel aastal olin laisk... Tegin kõik kaardid ühesugused ja lihtsad. Aga ikkagi läks ühe kaardi tegemisele umbes tund aega. Ma ei ole mingi kunstnik, lihtsalt isehakanud kritseldaja. Aga see ei olegi oluline, oluline on mõte. Ja mõte on mul ilus - soovida Sulle rahulikku jõuluaega.
Väga ilusad kaardid!
VastaKustutaAitäh :)
Kustuta