Kalle Blomkvist ja Rasmus

Me käisime eile teatris. Nukuteatris. Robini klass käis ja me pressisime end Sebastianiga ka ikka kaasa. Nii kaua, kuni Robin meid ei häbene või lausa vastu pole, et me kaasas käime, ma ikka kasutan seda ära. Koolibussiga sõit on ju juba omaette kogemus:D

Teatriskäik on ikka midagi muud, kui niisama käik. Selleks peab end ilusasti riidesse panema ja kingad tuleb ka ära viksida. Hea osa sellest asjast on see, et isegi Sebastian saab juba oma kingade viksimisega ise hakkama ja kumbki poistest ei vaidle vastu, et riietus peab olema midagi muud, kui igapäevane. Nad on sellega juba nii harjunud, et ei teki isegi küsimust, mis ma selga panen, kui teatrisse lähen.


Seekordne etendus oli Astrid Lindgreni "Kalle Blomkvist ja Rasmus", Vahur Kelleri lavastatud. Osades olid: Martin Linna, Karin Rask, Mart Müürisepp, Mattias Jürgens, Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Mihkel Tikerpalu, Anti Kobin, Risho Rosberg, Georg-Sander Männik ja Janek Saareli. Kes raamatut on lugenud, teab, millega tegu. Kes Astrid Lindgreni raamatuid üldse on lugenud, võib aimata, millega tegu. Väga hea tükk oli ja sobis nii 5aastasele kui 11aastasele. Mulle sobis ka ja ma pean ausalt tunnistama, et mul tilkus isegi üks pisar. Seal lõpus, kui Nicke kuuli sai ja Rasmus tal kahe käega kaela ümbert kinni võttis ja ütles: "Minu arvates on lapseröövlid head!". Vot nii. Naerda sai, natuke oli hirmus ka - eriti Sebastiani arvates.

Ainuke asi, mis mind natuke kurvaks teeb, on see, et lastele ei ole selgeks tehtud, et teatrietenduse ajal ei sööda krõpsu ja muidugi on minu jaoks silmatorkavalt häiriv ka dressides teatrikülastaja. Ausaltöeldes peaks lastele ikka maast-madalast selgeks tegema, et on kohti, kuhu Nike ei sobi. On lausa imelik vaadata kõrvuti seisvaid dressides poissi ja satsilise seeliku ja kontsakingadega tüdrukut.

Ja ma julgen oma tagasihoidlikku arvamuse avaldada ka Märjamaa Gümnaasiumi VIa klassi poiste kohta - tuletaevasappi! Kõik. Rohkem ma ei ütle midagi.

Minge teatrisse oma lastega - nad on teile tänulikud!