15.märts 2010 tegin ma viimase suitsu. Õnnesoovid iseendale! Ja siis tabas mind selline haigus, et ma hakkasin küpsetama kõikvõimalikke kooke. Ei teagi, miks see mulle nii mõjus, kuid igatahes õppisin ma väga lühikese ajaga ära erinevate kookide tegemise ja erinevate taignatega sain sinapeale. Kui ma varemalt arvasin, et näiteks Napolionitordi tegemine on rakettiteadus, siis nüüd ma arvan, et pole seal keerulist midagi. Igatahes ei pea keegi mulle enam kooki tegema, kui miski tähtpäev on saabunud - ma teen nüüd vahest ise teistele:)
Njaa... Kuid, mind on õnnistatud sellise toreda lapsega, kes iga minu küpsetise peale teeb: "VÄKKKKK!" Ma ei tahaks temaga tegelikult nõus olla, sest enda arvates mul õnnestuvad igasugu asjad täitsa kenasti.
Ta sööb minu küpsetistest täpselt kolme asja: lehttaignaga õunakooki, vahvleid ja kaneelirulle. Kõiki muid asju ta isegi ei maitse, ütleb lihtsalt, et vastikud on. Olen loobunud teda moosimast, sest ta ei anna alla mitte kunagi. Ja pealegi - ega ta söögi eriti magusat. Ta ei söö ühtegi kommi, ühtegi šokolaadi, küpsistest sobib ainult tavaline Selga jne. Igatahes rõõmustan ma teda aegajalt sellega, et küpsetan temale meelepäraseid asju. Täna oligi see päev ja ma pidin olema maailma parim ema ja maailma parim küpsetaja:D
Päris keeruline olukord tegelikult. Tahaks küpsetada ja erinevaid asju proovida, kuid ühe lapse pärast nagu ei tohiks väga seoses kehakaaluga ja teine laps ei söö midagi. Mees saab enamus asju nuusutada piltide pealt. Kuid huvi on püsinud ja mul on hea meel, et ma küpsetamise enda jaoks avastasin.
Ja peale kõige muu, st küpsetamise, suitsetamise maha jätmise ja nii edasi - Arvo jättis ka suitsetamise maha, täpselt kuu aega peale mind ja siiamaani oleme täitsa tublid, kuigi kõva häälega seda ei tohi öelda, sest suitsetamise mahajätmine ei pidanud olema mingi tubliduse näitaja. Igatahes on Arvost saanud viimase pool aasta jooksul täielik Jamie Oliveri fänn ja ta kokkab igal võimalikul juhul just tema hõrgutisi. Me sobime kenasti - üks küpsetab ja teine teeb soolast kraami ning suitsu ei vaja kumbki:) Tublid ikkagi, ausõna!
Ta sööb minu küpsetistest täpselt kolme asja: lehttaignaga õunakooki, vahvleid ja kaneelirulle. Kõiki muid asju ta isegi ei maitse, ütleb lihtsalt, et vastikud on. Olen loobunud teda moosimast, sest ta ei anna alla mitte kunagi. Ja pealegi - ega ta söögi eriti magusat. Ta ei söö ühtegi kommi, ühtegi šokolaadi, küpsistest sobib ainult tavaline Selga jne. Igatahes rõõmustan ma teda aegajalt sellega, et küpsetan temale meelepäraseid asju. Täna oligi see päev ja ma pidin olema maailma parim ema ja maailma parim küpsetaja:D
Päris keeruline olukord tegelikult. Tahaks küpsetada ja erinevaid asju proovida, kuid ühe lapse pärast nagu ei tohiks väga seoses kehakaaluga ja teine laps ei söö midagi. Mees saab enamus asju nuusutada piltide pealt. Kuid huvi on püsinud ja mul on hea meel, et ma küpsetamise enda jaoks avastasin.
Ja peale kõige muu, st küpsetamise, suitsetamise maha jätmise ja nii edasi - Arvo jättis ka suitsetamise maha, täpselt kuu aega peale mind ja siiamaani oleme täitsa tublid, kuigi kõva häälega seda ei tohi öelda, sest suitsetamise mahajätmine ei pidanud olema mingi tubliduse näitaja. Igatahes on Arvost saanud viimase pool aasta jooksul täielik Jamie Oliveri fänn ja ta kokkab igal võimalikul juhul just tema hõrgutisi. Me sobime kenasti - üks küpsetab ja teine teeb soolast kraami ning suitsu ei vaja kumbki:) Tublid ikkagi, ausõna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar