Kui palusin Arvol lühidalt kokku võtta, kuidas ta sinna välja jõudis, et ta kolm lõikelauda valmistas, kirjutas ta skype vestlusesse nii:
" Vaatan Jamiet, lähen hulluks, naine ostab suure noa, teen proovilaua, vaatan iga päev Jamiet, leian läbimärja, õlise ja katkise tammepuu kaika, saen, kuivatan, liimin, vaatan Jamiet, hööveldan, lihvin, happy days..., kolm lõikelauda."
Mehe poolt on kõik öeldud ja mida siin ikka pikalt jahuda, eksole. Proovilõikelaud on ammu kodus ja kasutusel, tammekad on alles Heinola tehases.
Proovitöö on tehtud haavast ja pilt on tehtud tehases. Mina ehmusin algul ära, kui ta selle hirmus suure lõikelaua koju tõi ja mõtlesin juba, et kes viitsib nii suurt lõikelauda üldse kasutada, kuid tegelikkuses on lugu selline, et antud lõikelaud on kasutusel igapäevaselt ja mitte ainult erinevate asjade lõikamiseks vaid ka serveerimisel ja pildistamisel.
Siin on näha tööprotsess. Kuna mina olen peast nii naine kui veel vähegi olla saab, siis kui ta saatis mulle selle rohke metalliga foto, ei saanud ma jätta küsimata, mis pidi seda fotot vaatama peab. Igatahes - esimesel fotol käib tammepuust lõikelaudade liimimine ja teisel pildil hööveldamine. Mul on ainult hea meel, et ta selliseid asju teeb kaugel minu kõrvadest:)
Ma pole veel valmistöid isiklikult näha ja katsuda saanud, aga loota saab, et käesoleval nädalavahetusel avaneb mul selleks võimalus. Mul on nii hea meel, et just minu mees on Jamie fänn. Te ei kujuta ette, kui palju uusi ja huvitavaid maitseid ta on meile pakkunud suhteliselt lühikese ajaga. Ja lõikelaudade kohta ütlen ma seda, et muidugi oleks võinud minna poodi ja osta kasvõi kümme uut lõikelauda erinevatest puudest, kuid... Isetehtud on isetehtud. Isetehtud on tehtud suure hoole ja pühendumisega. See kuivatamisprotsess oli nii vaevarikas, et mul tuli vahepeal hirm, et ta loobub sellest jamast, kuid tegelikult on ta tublidus kuubis. Tehke järgi või ostke poest:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar