Mõned jõuluhõngulised tegevused

Ega mul polekski vaja üldse õppetööga tegeleda. Mul tegelikult ongi jube palju vaba aega, et tegeleda kõikide kõrvaliste asjadega. Ma ei hakka isegi mainima, kui jube palju on vaja kodutöid teha 2. jaanuari hommikuks, kui algab järjekordne eksmaitega õppesessioon. Inimene aga on juba kord selliseks loodud, et ebameeldivate asjade asemele otsitakse huvitavamaid asju ja no mina olen ju see teadatuntud viimase hetke mutt, kes siis nädal ennem sessi ei söö ega maga. Aga mis sest ikka rääkida, sinna on ju veel ilmatumalt palju aega:D

Meie tegime piparkooke. Alustuseks keerasin kokku taigna ja siis mõned päevad hiljem ei suutnud me vastu panna suuremat sorti soovile küpsetada piparkooke. Ja mis selle tahte vastu ikka nii hirmsasti punnida. 

Taigent oli 1,5 kg ja kõik tegime ära. Poolega polnud üldse mõtet jamama hakatagi, sest Sebastian ütles peale poole taigna ära tegemist, et meile sealt üldse ei jagugi, sest tema tahab kausitäit saada. Ma ei hakanud väga vastu ka punnima, sest aega ju veel on ja uue taigna tegemine pole mingi jalgratta leiutamine. Sebastian nimelt ei söö piparkooke, kui nendel on peale tehtud glasuur. Tema tahab niisama saada. Meie omad said loomulikult glasuuritud ja kogu kupatuse hävitamiseks kulus 2 päeva. Lihtne. 

Natuke oleme tegelenud meisterdamisega ka. Poisid tegid soolataignast küünlaalused. Mina tegin taigna ja küpsetasin, poisid tegid kõik muu. Ma tahtsin koolis I ja II klassiga neid teha ning siis mul oli katsejäneseid vaja. Nendeks sobivad ideaalselt minu isiklikud lapsed ja nad on sellega suhteliselt harjunud ka, et nad pahatihti peavad igasuguseid veidrusi tegema. Ma lohutan end mõttega, et tegelikult tuleb igasugune käeline - ja kunstiline tegevus nende arengule ainult kasuks.

 Neli küünlaalust - iga advendi jaoks üks

Varbolaga seoses oli vaja teha puujupist päkapikk. St õpetaja Enn (poiste tehnoloogiaõpetaja) teeb poistega puust kujud ja mina ehk kunstiõpetaja pean poistega nendest juppidest tegema päkapikud. Algselt andis õpetaja Enn mulle sellise "junni":

 

Ja mina tegin sellest asjast järgmise asja:

Kuid ega mul nii lihtsalt ei läinudki, et üks puujunn ja üks päkapikk. Kuna praegusel veerandil on mu ainuke tüdruk, kellele ma käsitööd ja kodundust annan, poiste tunnis, siis tema heegeldas oma päkapikule mütsi. 5 klassi poistele see ei sobinud, et nemad peavad oma päkakatele värvilisest paberist torbikud panema ja nii juhtuski, et ma omast heast tahtest ja lahkest meelest ja tohtust vaba aja ülejäägist lubasin ka neile heegeldada reedeks mütsid. Muidu toimub ju siiski karjuv ebaõiglus ja sooline diskrimineerimine, sest ega poisid pole süüdi, et neile õpetatakse I kooliastmes ainult ahelketi heegeldamist:)

Ühte asja tahtsin veel teiega jagada. Mul oli möödunud nädalavahetusel hirmus tahtmine koristada oma kodu natuke suuremalt. Kummalisel kombel juhtub see tahtmine tulema peale just siis, kui mul tegelikult koputab kuklas: hakka õppima! hakka õppima! hakka õppima! Aga see selleks. Sel ajal, kui mina koristasin ja tolmulapiga lausa kamina otsa ronisin, korraldasid poisid iseseisvalt endale meisterdamise. Nad tegid paksust ja õhukesest vildist ning kleebitavatest kaunistustest jõuluehteid. Mu rõõm on eriti suur seetõttu, et selles tegevuses puudus täielikult minu pealehakkamine. Kõik tegevus oli Robini poolt välja pakutud, organiseeritud ja juhendatud. Mina polekski saanud midagi teha - ma roomasin voodi all:D

Sebastiani jaoks oli antud tegevus küll pisut keeruline, kuid pika pusimise ja pläkerdamise peale sai ta neli tähekest liimitud.  Ise oli ta hirmus õnnelik:)

Mina olen ka... Õnnelik. Ise ka ei tea miks.  Aga õppima pean päriselt ka hakkama:)