reede, 24. veebruar 2012

Miks on Eestis hea elada?

Täna ma ei räägi sõnagi sellest, mis meie riigis võiks teistmoodi olla. Uskuge mind, siin on minu arvates palju asju, mida tuleks muuta, kuid sünnipäeval ei sobi sellistest asjadest rääkida. Ma räägin hoopis sellest, miks Eestis on hea elada.
Minu arvates on Eestis hea elada selle pärast, et meil ei ole maavärinaid ega tsunaamisid ega tornaadosid. St meil on 30 m/s tuul ja siis on tormihoiatus. Tugevaim maavärin oli meil 1976 aastal Osmussaarel, kus mõõdeti 4,75 magnituudiline maavärin ja see, mis oli 1,9 miljardit aastat tagasi Eestis mind eriti ei huvita. Meie riigis ei ole enesetaputerroriste. Ma ükskord küll soovitasin Liisule, kui me koos ulisesime selle kallal, et bensiinihind on nii jube kõrge, et ta võiks minna Lukoili ette ja ennast põlema panna protestiks bensiinihinna vastu, kuid ta loobus. Pidi saatma mehe, aga teda ka ei saatnud. Seega - minule teadaolevalt meil enesetaputerroriste siin riigis veel ei ole täheldatud.
Meil ei ole ülemõistuse suuri üleujutusi ega tuumakatastroofe. Kõik omad katastroofid me tekitame endale ise ja meil ei ole selleks loodust tarvis. Meil on mastaapne rahvastiku-uuring ja tasemel maksuamet. Mitte kusagil ei laulda ega tantsita nii nagu meie riigis laulu- ja tantsupeol. PISA-uuringu väitel on meie koolides kõrge tase ja lapsed saavutavad väga häid tulemusi nii matemaatikas kui eesti keeles (sellest me täna ei räägi, et sama uuringu tulemusena on meie laste koolirõõm üks madalamaid).
Meil on kevad, suvi, sügis ja talv. Meie lapsed teavad, mis on coca-cola ja Hesburger, aga nad teavad ka seda, mis tunne on paljakäsi lund katsuda. Meil on Hobulaiu ja Vormsi. Jajaa... Kuskil on Kanaari saared ka, aga mis siis. Nemad ei tea, mis on lumi:D
Meil on rukkileib. 
Ma vahest mõtlen, et miks ma ikka veel siin riigis olen? Arvo on juba peaaegu kuus aastat Soomes töötanud ja sinna makse maksnud. Usun, et sotsiaalses mõttes ja hariduse mõttes oleks minu isevärki lastel seal riigis kordades kergem. Tugisüsteemid oleksid ka paremad. Ja ma saaksin Arvoga koos olla, sest siin riigis näen ma teda harva. Ometigi olen ma siin ja küllap ma siia jäängi, sest siin on need miskid ja keskid, mida mujal ei ole. Keskeid jääb küll järjest vähemaks, kuid miskeid tuleb vanusega juurde. Ma pole patrioot ja kui ma tahaks, siis ma võiksin vinguda ka Eesti kallal, aga eks seda võiks ju igas riigis teha. Aga on üks asi, millest mul on tuline kahju. Mul on kahju, et mu mehel ei ole Eesti Vabariigis tasuvat tööd...


Sünnipäeva puhul tehakse ikka kooki ka. Mina tegin sel aastal sellise ja retsepti võtsin sellest blogist. Ma veel ei tea, kas tegu on hea koogiga, sest kooki söön ma seekord Liisu juures ja sinna ma maandun alles õhtupoole. Koostisained sobivad minu maitsemeelega, nii et - ehk maiseb hästi!
 Põhjuse vingumiseks leiab alati, see on ammu kindlaks tehtud. Sama asi on ju ka joomisega (nagu ka minu eelmisest postitusest lugeda võib).  Ärgem siis sünnipäeval virisegem!
PALJU ÕNNE MEIE RIIGILE JA KÕIKIDELE EESTLASTELE!

Muusikasoovitus: Siiri Sisask "Mis maa see on?"

1 kommentaar: