Iseenesest mõistagi on see VIIMANE postitus, kus ma mainin lund ja talviseid tegevusi. Mul on sellest talvest nüüdseks täiesti kõrini ja kui Kristine ütleb, et talverõõmud on toredad, siis ma sõidan talle külla:D
Aga ma klõpsutasin nats. Õigemini täna natuke ja üks teine eile natuke ja veel rohkem eile ka natuke. Mõnda pilti näitan teile ka, sest nii on mul kombeks.
Siis oli õues alles külm, lausa väga külm. Nüüd on õues juba soe ja linnud laulavad, kui päike paistab. Ma valetan, kui ütlen, et ma laulan ka. Ei laula, sest ma olen üle koormatud ja mu väiksem laps on sellest närviliseks muutunud ja mul on tunne, et me oleme mõlemad väsinud. Vaatamata sellele tegime Seebuga täna lumemehe ja kaneelirulle (mina sain kaks, Robin sai kolm ja Sebastian sai kümme:D).
Suured poisid ei teinud lumeskulptuure, sest neil on silme ees ainult üks asi. Sellega magatakse, süüakse, käiakse kümblemas, sellest räägitakse ja mõeldakse. Luuletatakse ja lauldakse, isegi tantsu tuleb sekka.
Tegelikult on ilus talv olnud või mis. Lund on olnud palju (vahest ehk liigagi palju) ja külma on olnud mitte liiga palju. Ainult üks väga käre periood. Ülejäänud aja on olnud tegelikult päris normaalne. Ma suutsin sel talvel ennast ja Seebut kraavi ka sõita (sõbrapäeval õhtul). Vaimse saime mõlemad, aga eks me saame üle. Ükskord kindlasti.
Ma ei tundu täna eriti õnnelik, kuigi ma suuremas plaanis olen seda jätkuvalt. Mul on lihtsalt nii kõrini, et mul on nii kiire. Ja mul on praktikamured. Ja meie väikene laps on kõikides minu muredes ja tegemistes muutunud pahuraks ja see teeb minu elu keerulisemaks. Robini elu ka ja eks neid inimesi ole veelgi, keda see otseselt mõjutab, et Sebastian ei tunne end rõõmsana.
Pahurus läheb üle ja lumi sulab ära. Homme on juba märts. Ootab ees üks väga raske ja tegus kuu. Ma olen juba varem öelnud, et ega ma elusast peast alla ei anna, aga natuke väsinud olen küll. Peale märtsi peaks minema elu natuke inimlikumaks ja aega peaks jääma rohkem ka sellistele asjadele, mis hinge laulma panevad. Nii kaua peame leppima linnulauluga või parmupilliga:D
No tere hommikust! Ei ole lugu, et pahur ja väsinud. Võta korrakski aeg maha ja siis on jõudu edasi minna. Sa oled väga tubli ja sa jõuad kõik valmis, mis vaja! Ja kui on minust mingit tolku, siis kasuta ikka võimalust! Kalli-kalli ja mitu paid!
VastaKustutaAitäh, Kadri! Ja ma võtsin siiralt kõik kallid vastu:)
VastaKustutaTalverõõmud OLID toredad. Enam mitte. Nüüd on jäänud ainult kevadeootus ja kevadväsimus. Aga keskendu AINULT heale: plirts-plärts, käes on märts! Kohe-kohe sulab see valge jama maast ära ega tule enne sügist.
VastaKustutaKallid ja üks pikk soe pai sulle ka siit!
Kristine
Kristine, kahju, peaaegu oleksin saanud külla tulla:D:D:D
VastaKustutaAga jah, õhus on tunda kevadet! Mina küll tunnen. Ja autorataste all on ka tunda kevadet, eriti, kui liikuda mööda kõrvaltänavaid.
Kallid talletasin ära:)
Päh, külla võid ka ilma talverõõmudeta tulla;)
VastaKustutaK.
Ja muide - märtsi lõpuks lubavat kuni 20 kraadi sooja ;) Minul tegi see uudis küll kohe päeva paremaks :D
VastaKustuta