Ma käisin eile loovkursusel Avatud Meele Instituudis. Juhendajaks oli Eve Burmeister ja kursusel osales 10 õpetajat üle Eesti. Ei saa jätta mainimata, et ma pole ammu nii palju naerda saanud. Eriti naljaks oli üks õpetaja, kes hommikul sõitis iseenese tarkusest hoopis matemaatika kursusele, aga sattus loovkursusele. Ise ta väitis pärast, et tal pole iialgi nii naljakat matemaatika kursust olnud:)
Mis me siis ära õppisime?
Kõige alustuseks me joonistasime järgi mustreid. See väidetavalt rahustab ja võtab pingeid maha. Kui lapsed seda teevad, siis see arendab nende koordinatsiooni, peenmotoorikat, ruudustikul orienteerumist. Evel endal oli väga palju mustrikaarte. Ideena pakkisin endale kaasa, et seda tasub lastega teha kindlasti. Sobilik on see ka näiteks sellisteks puhkudeks, kui laps saab oma tunnitöö varem valmis, siis saab erineva raskusastmega mustrikaarte välja jagada. Toon siin ühe näite ka:
Äärmiselt huvitav töö oli Vepsa nuku tegemine. Vepsa nukk oli kaitset ja õnne toov, eriti, kui lisada talle punast (kas lõnga või riiet). Nukk valmib täielikult sidumise teel ja on tegelikult suhteliselt kergesti valmistatav. Tingimusel, et suudad tissid paika panna:D Mina ei suutnud, sest mingi imelikul põhjusel tegin rinnad eriti suured:P Juhendaja abiga siiski sain kõik korda ja olen oma tööga väga rahul. Kui koolis lastega seda teha, jätaks rinnad välja - muidu ei jaksaks poisid ära itsitada:)
Taldrikupaela tegime. See on väga lihtne moodus teha ilusaid ja huvitavaid paelu. Kes tunneb huvi ja tahab ise ka erinevaid paelu teha, siis tasub endale soetada selline raamat nagu "Paeluvad paelad" Minu arvates on selles tegevuses täiesti teraapiline toime. Kui juba alustad, on raske lõpetada.
Valmistöödest meeldis Sebastianile kõige rohkem putukapill. Jällegi üks selline asi, et olemasolevatest asjadest saab kerge vaevaga teha vahva mänguasja. Putukapilli tegemise õpetus on Delfi tähekses täiesti olemas. Mina aga pean minema täna poodi mõningaid asju tooma, sest Sebastianil on kindel soov ja tahtmine teha endale päris oma putukapill.
Natuke raskem ja aeganõudvam töö oli ornamendi kandmine jutepaelast järjehoidjale. Kõigepealt tuleks enda jaoks valmis mõelda ja kavandada ornament (reeglipärane kompositsioon) ja siis hakata seda (esialgu eelpistetega) jutepaelale tikkima. Ma püüan mõelda enda õpilaste peale ja ma olen enam kui kindel, et valdav osa saab hakkama. Ka poisid. Mina veel ei ole saanud:D Aga küll ma saan! Ma loen igatahes materjalidest välja, et arhailine tikand on täiesti jõukohane ka algajatele - seega, sobib mulle:D
Väga mõnus päev oli! Nii palju sai ideid ja naerda sai ka raha eest kohe:P Need on ühed võimalused, mida saab teha lastega, kuid samas saab kõiki uusi oskusi lasta nendel hoopis muudmoodi väljedada. Ei pea olema järjehoidja ja võib teha erinevaid putukaid pilliks. See ongi see koht, kus laps saab ise luua ja mõelda ja katsetada. Kui ma sügisel ikka Varbolas töötan, siis mul on palju häid ideid tagataskus:) Ja ärge te siis pahaks pange, kui ma teile jõuluks suurte tissidega Vepsa nukke teen - kaitse ikka eelkõige:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar