neljapäev, 30. august 2012

Mati Kaal ja tema kitsed

Ma iga suvi luban, et ma ei lähe Tallinna loomaaeda ja iga suvi ma ikka käin seal korra ära. Mõnikord ma mõtlen, et kui oleks tallinlane, siis võiks ju käia mitu päeva järjest. Ühel päeval vaatan ühed kitsed ära, teisel päeval teised, kolmandal päeval kolmandad ja siis pühendan ühe päeva teisest liigist loomadele. Märjamaalasena ma seda tegema ei hakka, sest see pole otstarbekas. Arvo ütleb, et kitsi peabki palju olema, sest kuidas muidu kiskjad süüa saaksid? Vot mina ei tea, kuidas see asi käib, aga ma olen iga kord, kui loomaaias käin, surmani väsinud ja villis varvastega (olenemata jalanõudest). Sel korral ma ütlesin kohe ette ära, et sinna taha kaugele kitsedesse me ei lähe, sest minu jaoks pole mingit vahet, kas neil on kaks senti suuremad sarved või 5 sentimeetrit kõrgem turjakõrgus. Ühed kitsed kõik. Aga kuna mul on fotopisik, siis ega ma ei saa ju jätta loomaaiast kirjutamata, kui mõned fotod nii jube hea tulid:)

Rõõmus asi on see ka, et Sebastian ei kartnud enam väga neid klaasist puure. Kui ma veel ei teadnud, et Sebastian on isevärki, siis ma pidin hüsteeriahoo saama üks suvi sealsamas Mati kitsefarmis, kus Sebastian nuttis ja ära põgeneda tahtis igalt poolt, kus olid klaasist seinad. Sel korral oli kõik üsna rahulik. Lasteloomaaed talle ei meeldinud, isegi mitte isa julgustaval toel. Ja kuskil kellegi juures ei tahtnud ta neid klaasist seinu ka. Ja no karude juures olid ta jalad juba nii väsinud, et ta peaaegu roomas:D


Järgmine suvi me läheme Riiga loomaaeda, siis näeme kaelkirjakut:)

Kuid... Võttes arvesse kõiki asjaolusid ja lõpetades vingumise - jalutamine on tervisele kasulik! Ja kõik kitsed on erilised:D


2 kommentaari:

  1. Ehhee. Ma olen sel aastal ainult korra kitsede juurde läinud. Piisas. Poisil on seal jube igav pealegi. Meie liikumistempo juures jääb sellest kõigest ülejäänust ka alati midagi vaatamata, nii et kitsedest puudust ei tunne :) Aga loomaaed on tore :) PS. Ma tahan ka Riia loomaaeda minna. Ja Kolmardeni võiks ka uuesti külastada.

    VastaKustuta
  2. Heh, terve jutt on nagu minu kirjutatud. No nii minu mõtted seoses nende kitsedega. Lasteloomaaia kitsed olid minule küll väga sümpaatsed ja tekitasid teatavas mõttes ebaterveid kinnisideid:D:D:D Marta loomulikult kartis, kuna nad käisid tal kahtlaste mõtetega kannul, siga kõige taga.

    Aga fotod on VÄGA ilusad, eriti see hüljes.

    Kristine

    VastaKustuta