Ma ei tea, kas mulle lihtsalt tundub, aga sel aastal on kuidagi eriliselt ilus sügis. Ma mõtlen, et loodus on kuidagi eriti ilus ja värviline. Mõnel aastal muutub peale rohelist suve kõik kiirsti pruuniks, kuid see aasta on loodus hästi kollane ja punane. Vihma küll sajab ohtralt, kuid mul on tunne, et päikesepaistelisi päevi on sama palju. Või mulle lihtsalt tundub.
Sügis pole kunagi kuulunud mu lemmikaastaaegade hulka. Päevad on jäänud nii lühikeseks, hommikuti ärgata on jahe, palja varbaga enam laminaadil käia ei taha.... Õhtul tahaks kaissu pugeda. Lapsi ei heiduta aga miski - peale kooli:D Jalgpall käib edasi, nüüd küll pori sees, õue joostakse poolpaljalt, ema uksel kraaksumas: "Tule tagasi ja pane müts pähe!".
Sügisel ei saa ilma tõrude ja kastaniteta. Tõrusid me ei leidnud, ju nende aeg on läbi, aga kastanimune jagub kõigile. Robin sel aastal vaimustus ainult kastanimunade korjamisest, küllap ülejäänu tundus kuidagi titekas:D Sebastian seevastu tegi oma elu esimese ussi täiesti üksinda ja koera ema abiga ning vanaema ei suutnud ka vastu panna - tegi siili:)
Täna oli jällegi üks väga ilus sügispäev. Kaevasin aiamaal, panin venna antud küüslaugud maha, tassisime Leaga aiamööbli kuuri alla, viisin kärudekaupa õunu metsa alla jne. Küll oleks tahtnud kõiki neid asju koos mehega teha:S Mina ei tea, mis värk minul selle sügisega on - ajab kohe meele mõruks. Kõige mõrumatel mõrudel tuleb võtta fotokas ja minna jalutama, et tuleks meelde, et kõik on ju siiski väga ilus:)
Loodetavasti jagub selliseid ilusaid sügispäevi kuni lumeni:) Vähem vihma ja rohkem päikest. Nii on rohkem energiat ja meel rõõmsam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar