Rae järve matkarada

Mul on jälle selja taga väga väsitav kõrvalaine sess. Ma ei tea, aga vahest mul on tunne, et kõrvalaine võtab meil rohkem aega ja energiat kui põhiaine. Igatahes tegelesime heegeldamise, kunstilise kujundamise, toiduohutuse ja toiduvalmistamisega ning punktiga ehk eksamiga lõppes kudumine . Pikad ja väga informatiivsed päevad. Arvo tuli koju neljapäeva ööl vastu reedet, umbes 02.10 voolas voodisse. Mina tõusin reedel kell 06.00 ja läksin tööle/ülikooli ja saabusin koju 21.05. Laupäev oli umbes samasugune. Esmaspäeva varahommikul ehk kell kuus läks Arvo jälle Soome. Seega, meil oli üks päev. Üks ja ainuke päev, et olla koos ja teha midagi koos, terve perega. 

Mida koos ikka teha? Matkata. Päris kindlasti on see meeldiv tegevus mõnusa ilmaga ja toreda seltskonnaga. Ja seltskond on ju tore, kui oled koos inimestega, keda armastad.

Arvo valis seekord välja sellise väikese matkaraja, sest meie päev oli suhteliselt lühike peale pühapäevast koristamist. Nii me siis sõitsimegi Pärnumaale Rae järve matkarajale. Mina mõtlen, et nendele RMK asjapulkadele peaks teada andma, et neil on ikka jube viletsad viidasüsteemid. Ausaöt ka. Näitab silt, et paremal on Rae järve matkarada, keerad autoga siis paremale, sõidad kilomeetri ja tee läheb kaheks. Edasi arva ise, kumba teedpidi sa sõita tahad. Mina, täiesti võõras kohas olev inimene, peaksin saama ju ikkagi edasisi juhtnööre, kuidas liikuda edasi, kui tee hargneb kaheks. Ja see ei ole ainuke kord, kui pead kulli ja kirja viskama. Matsalu matkarajal eksisime me ju täitsa ära ja Endla matkarajal eksisid meil lapsed ära.  Päris lolliks end ka nagu ei pea. Seega, võib arvata, et viidad on viletsad:D

Rada ise oli päris asjalik ja õpetlik. Kergesti läbitav ja meie pere arvates väga looduskaunis.

 Matkasime, pidasime piknikut, uurisime erinevid stende ja kände, lugesime erinevate taimede kohta. Ilm oli ilus, kuid sügiseselt jahe ja poisid pidasid end suhteliselt normaalselt üleval. Vahepeal oli küll natuke selline tunne, et nad ei mahu ühte metsa ära, kuid kui nad veidike pingutasid, siis said hakkama küll.

Mõned päevad on toredamad kui teised, midagi pole teha. Selle seltskonnaga lähen ma iga kell luurele, see on täiesti kindel. Ja ma ei jõua sel aastal ära imestada, kui ilus loodus meil on. Igatahes saab sellistest väikestest asjadest hirmus palju energia ja seda on hädasti vaja. Käes on veerandi lõpp, sessinädal algab oktoobrikuu 43-ndal nädalal ja kuskilt nurga tagant olen ma jälle ühe korraliku nohu endale hagenud. 

Elu on lill! Minge matkama!