Riina tõi kõrvitsat

Ei, ei, mul ei ole kokandusblogi. Mul ei ole käsitööblogi ka. Mul on lihtsalt mingisugune enda jaoks blogi, kuhu kirjutan kõigest, mis mulle pähe tuleb.

Riina tõi kõrvitsat. Küllap tal polnud endal selle suure asjaga miskit peale hakata, nii juhtuski, et pool said nemad ja pool mina. Nii oligi vaja selle kõrvitsaga miskit peale hakata ja kuna mul on raskusi erinevate toitude söömisega, siis tegin ühe laari küpsiseid. Tegelikult tegin isegi kaks laari,  sest juhtumisi oli siis sõbrapäev ja ma tahtsin küpsiseid viia nii emale kui ka logopeed Anule. Ega ma muidu seda retsepti siia kirja ei paneks, aga ma tahan neid küpsiseid kindlasti kunagi veel teha. Küpsiste retsepti leidsin Nami-Namist ja kirjas on see nüüd minu blogis muudetuna, sest algses retseptis on minu jaoks ilmselgelt liiga palju suhkurt. 

100 g võid
110 g fariinsuhkrut või tumedat muscovado suhkrut
240 g keedetud ja püreestatud kõrvitsat
75 g rosinaid
1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut
225 g nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl jahvatatud kaneeli 

Või vahustasin suhkruga, lisasin  kõrvitsapüree, rosinad ja vanilliekstrakt. Sõelusin teise kaussi jahu, küpsetuspulbri ja kaneeli, lisasin seejärel või-kõrvitsasegule. Segasin kõik hoolega läbi. Tõstsin supilusikaga võitatud ahjuplaadile tainaportsud, jättes tainaportsude vahele piisavalt ruumi, kuna küpsised valguvad küpsedes laiali. Küpsetasin 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni küpsised on veidi pruunistunud. 

Meile maitsesid (Sebastian muidugi isegi ei maitsnud) ja kaks pakikest läksid küla peale. Seda ma ei tea, kas neile maitses. Meie teeme kindlasti neid küpsiseid veel :)

Ja siis tuli koju Arvo ning ütles, et mis me selle ülejäänud kõrvitsaga peale hakkame? Koukisid Robiniga külmkapi otsast Jamie Oliveri raamatud alla ja lõpptulemusena maandusid "Jamie kodus" retseptiraamatus retsepti juures, mille nimi oli "Fantastiline kõrvitsabüreesupp parimate Parmesani-krutoonidega". 

Nagu fotodelt näha, oli supp väga rikkalik koostisainete osas. Meeldejätmise mõttes kirjutan üles, et rosmariini peab panema vähem, kui Jamie retseptis kirjas on. Kohe üsna palju vähem, sest ma ütlen ausalt - ei hinda ma eriti kõrgelt seda ürti. Supp iseenesest hea, suu võttis õhetama :) Minu arvates poleks peekonit üldse olnud vaja lisada, kuid paremesanised saiad olid küll nagu rusikas silmaauku. 

Aitäh Riinale! Tänu Sinule saime uusi maitseid proovida :)