Head tegemas vol1

Käsitöö on minu teraapia. Anne ütleb, et see on väga hea. Mina ise ütlen, et see on midagi, milles ma olen hea. Arvo ütleb, et ma olen hulluke, sest asjad valmivad niimoodi linnutiivul ja ta ei saa aru, kuidas saab nii kiiresti ja nii palju. No saab. Ma ei saa ka aru, kuidas ta nendelt joonistelt, mida ta igapäevaselt kasutab, üldse midagi aru saab, aga näed - ta saab. Nii saan mina ka. Seda, milles olen hea. Ja kui Sa oled milleski hea, siis saab seda jagada ka sinna, kus ehk tuntakse tehtud tööst rõõmu (mitte nagu üks neetud sall...).

Otsustasin panustada lastesse, sest nemad rõõmustavad alati. 

Triinu blogis  märkasin üleskutset partide valmistamiseks Eesti vähihaigetele lastele. Triin on ise pardi juhendi kirja pannud ja jagab seda tasuta nendele, kes tõesti soovivad vähihaigetele lastele parte heegeldada. Kuna heegeldamine on üks selliseid käsitööliike, mida ma valdan kinnisilmi ja igatmoodi, siis ma ei kahelnud hetkeks ka, et ma soovin ka kaasa lüüa. Parte võetakse vastu aastaringselt, nii otsustasin esialgu teha 10 parti ja edaspidi, kui midagi muud teha pole, teen veel. 

Mulle nii meeldivad need väikesed pardikesed. Ja neid on tõesti väga lihtne teha. Kui tunned, et soovid ka selles projektis kaasa lüüa, siis võta ühendust Triinuga, kelle blogile ma eespool viitasin. Me ei saa ära võtta laste valu ja vaeva, kuid me saame neile teha väikese kingituse, mille sees on palju häid mõtteid ja soove. Osale julgesti! 

Teiseks otsustasin kaasa lüüa Kohila valla puudust kannatavatele lastele jõulurõõmu valmistamise projektis. Üleskutse leidsin facebookest ja liitusin suletud grupiga. Antud on päris palju lapsi ja nende vanused, kolmele lapsele oli järgi kirjutatud sulgudes "puudega" ja ma sain kohe aru, et need lapsed on minu lapsed.... Ostsin endale Mari-Liis Lille VÄGA HEA raamatu amiguruumitehnikas mänguasjade heegelamisest  ja asusin tööle. Taaskord julgen öelda, et kui vähegi heegeldada oskad, siis nende õpetuste järgi mänguasjade valmistamine ei ole üldse raske. Natuke aeganõudev, seda küll, aga mitte raske. 

Keenias on lapsed, kes vajavad mütse. Neile tegin ka :)

Veel osalen "Jõulud haiglas 2014" projektis, mille kohta leiad infot Laura blogist .

Kõik minu head teod on seotud lastega, sest nii see lihtsalt on. Mu oma lapsed vaatavad minu käsitöölisi saavutusi ja ei jõua mind ära kiita. Kiita selle eest, et teen teiste lastele. Aga ma teen seda rõõmuga.

Mina tänan siinjuures Laurat, kes andis mulle tasuta 10 paari silmi (lisaks nendele, mida ise ostsin tema käest) ja Gerlit, kes andis oma puuvillaseid lõngasid šokolaadi eest heategevuslikuks otstarbeks. Suur, suur tänu! 

 Kui tunned ja tahad ja oskad - aita ka! Kohilasse oleks hädasti vaja mänguasju juurde, sest soki- ja mütsikudujaid jagub, aga mänguasju on natuke vähevõitu. Samamoodi tehakse parte aastaringselt - anna ka oma panus, kui oskad ja soovid :) Ja no need jõulude ajal haiglas olevad lapsed... 

Teeme head üheskoos!