Rääkisime alles ükspäev Arvoga, et... Noh et, oleme nende 9 aasta jooksul, mil Arvo on Soomes tööl käinud, mõelnud korduvalt, et peaksime kõik koos Soome kolima. Oleme plusse ja miinuseid vaaginud nii- ja naapidi, aga jutuks kõik jäänud ongi. Mõni pluss: kindlam sotsiaalsüsteem erivajadustega lastele, lapsesõbralikumad koolid, suuremad võimalused stabiilseks eluks, saaksime koguaeg koos elada. Ahvatlev, eksole... On muidugi, miks ei ole.... Aga on midagi, mida seal pole. Ma ei taha, et meie lapsed laulavad Soome hümni ja räägivad igal võimalikul juhul soome keeles. Ma ei taha, et nende kohustuslik kirjandus on soomlase kirjutatud. Ma ei taha, et nad ei tea, kes oli Edgar Valter või millal on Eesti Vabariigi sünnipäev ja taasiseseisvussünnipäev. Ma ei taha, et nad üksteist soome keeles perse saadavad. Ma tahan, et nad on eestlased. Isegi, kui see mõnikord on raske. Nad on eestlaseks sündinud ja meil ei ole õigust nende identiteeti lõhkuda - nad saavad omad valikud kunagi siis teha, kui nad selleks valmis on. Ma tahan, et nad löövad väravaid ja tõrjuvad väravaid Raplamaa eest. Ma tahan, et nende sugulased näevad neid kasvõi korra kuus. Ma ei taha, et nad peavad vanaemaga skypema ja vanaisaga lauatelefonile helistama. Ma tahan veelkord kuulda, kuidas Sebastian ütleb oma suurele vennale Vabariigi aastapäeval, et pane Youtubest seda jää-vabaks-eesti-meri-laulu. Ma tahan, et nad on vabad eestlased ise otsustamaks, kes neist saab.
Ma tunnen puudust lastearst Tiia Kaurist, kes kolis Soome. Me tunneme puudust onu Aivarist, kui ta pole juba kuu aega Eestis käinud. Ma olen kurb, et saan iga nädal kaissu ainult neljal ööl nädalas ja kolm ööd pean leppima Sassikesega.
Aga mu lapsed on veel eestlased :) Palju õnne, Eestimaa!
Laulusoovitus (Sebastianilt) : Jää vabaks Eesti meri.
Laulusoovitus (Sebastianilt) : Jää vabaks Eesti meri.
Palju õnne! :)
VastaKustutaMul on hea meel siit lugeda, et mõtleme paljudes asjades ühte moodi.
VastaKustutaSee ei ole küll suur lohutus, aga minu mees veedab kodus ühe öö üle nädala (no mõnikord siiski ka kaksjõuab ka iga nädal üheks ööks) ja tütre mees kaks ööd umbes kord kuus. See on see Eesti elu, mis asjad on selliseks korraldanud, aga mu tütar ei jäänud mehe juurde Soome, sest siin on tema kodu ja sõbrad ja mina vist olen juba nii vana, et ei ole mõelnudki kordagi siit päriselt ära minna. Nooremana ei oleks ma vist sellist elukorraldust talunud, eriti siis, kui lapsed olid veel väikesed...
Aga ära minemisest veel... Rääkisime just neljapäeval Anuga sellest, et mõlgutame mõlemad mõtteid Märjamaa vallast töölt ära minna. Tööd oleks ja seda tunnustataks mujal hoopis rohkem (Anul on kogemus ja ka konkreetsed tööpakkumised), aga siin, Märjamaal, on meie kodud ja me ei tahaks kodunt ära minna. Sellised lood siis meie inimestega.
Üks laul ka teile minu poolt, sõnadega - siis saab hääle kinni panna, kui ei meeldi :)
https://www.youtube.com/watch?v=JH7_4GYCfw0
Kodu on kodu... Kodu saab muidugi luua uuesti, kuid küllap me oleme kõik nii isevärki, et see oleks liialt valulik protsess. Ma ei ole mingisugune patrioot, kuid mulle tundub vägivallana muuta laste rahvust.
VastaKustutalaulu kuulata ei lubatud :) Kuulan siis klappidega :)