Robini kampsun

Paar kuud tagasi, peale ebaõnnestunud Haapsalusalli, teatas Robin, et tema tahaks, et ma talle kampsuni kooksin. Et Sebastianile olen mitu kampsunit teinud, aga miks ma talle ei tee. Ma polnud sellel isegi mitte mõelnud, mitte kordagi, et ta võiks tahta minu kootud kampsunit. Aksessuaarid veel, arusaadav - mõni äge triibuline müts ja soojad labakindad, aga kampsun? Sellel pole ju ühtegi kaubamärki küljes ja võibolla "hammustab" natuke ja üldse - ema kootud kampsun? Puberteedil? Olin esimese hooga kohe pahviks löödud ja ei osanud kuskilt otsast alustadagi. Ja ebakindlalt ikka muudkui küsisin, kas Sa ikka päris tõsiselt tahad, et ma seda teen, sest läbikukkumisvalu oli ikka veel hinges (täna enam pole).  

Värv? Tegumood? Kirju? Ühevärviline? Paksem? Õhem? Ikka täiesti kindlasti või?

Valisime koos välja ühe Dropsi lehel oleva meestekampsuni, mis valmis Andes lõngast. Kuna Andes kuulub C-grupi lõnga hulka, oli kududa kerge ja kiire, töö lausa lendas käes ja lendas kolme päevaga valmis. Ainult kapuuts oli veel teha. Aga siis see kampsun põles ära. Ma ei hakka rääkima, mis juhtus ja miks juhtus, aga igatahes läks kampsuniga täitsa nihusti. Robin oli pettunud ja ma ise veel rohkem. See kõik juhtus detsembri alguses...

Nüüd, jaanuari lõpus valisime välja uue kampsuni tegumoe ja ostsin uue lõnga. Natuke oli hirm, sest Robin ütles, et kui midagi selle kampsuniga juhtub, siis ta ei taha enam mitte kunagi, et ma talle midagi koon.

Robin oli nii, nii õnnelik :) Ma polegi varem midagi nii suurt ja nii oodatut kudunud. Ma loodan, et nüüd me võime selle eelmise kampsuni maha matta ja ära unustada, sest ma tegin uue, ehk isegi ilusama ja pehmema. Pehmema kohe kindlasti, ilu on vaataja silmades. Soojad käpikud sai veel pealekauba :)

Käsitöö on selline tänamatu asi. See kas meeldib või ei meeldi. Kas oskad hinnata või ei oska. Arvo ema oli väga tugev käsitöölane ja Arvo oskab seda suurt tööd hinnata. Meie lapsed tänaseks oskavad ka. Nad teavad, kui palju kulub aega ja materjali ja aega ja aega, et saada valmis mõni uus ese või asi. Nad oskavad näha tehtud töös ilu ja valu. Nad teavad, et noaga puust voolimine on sama raske ja aeganõudev kui kampsuni kudumine. Nad teavad, et iga ese saab oma hinge ja olemise. Midagi ei ole juhuslikku... Iga töö sisse läheb nii palju mõtteid, häid ja sooje... Ja nad oskavad seda hinnata. 

Nüüd ma koon vahelduse mõttes midagi endale ka :)