Lumi

Eelmisel aastal, natukene ennem jõule, aidati sündida ühel pisikesel tüdrukutirtsul, kes peaaegu oleks saanud endale nimeks Lumi, sest sellel päeval, kui ta sündis, hakkas Eestimaal sadama kauaoodatud lumi. Nagu enne jõule me ikka ootame ja loodame... Tüdrukutirts aga ei olnud  seda nägu, et ta nimi oleks Lumi ja sai hoopis teise nime. Minu peas aga hakkas valmima samal ajal  uus waldorfnukk ja iga kord, kui ma selle nuku tegemise käsile võtsin, mõtlesin ma sellele tüdrukutirtsule ja nimele Lumi, sest mulle nii väga meeldis see nimi. 

Minu meelest on igal nukul oma hing. 

Ja igal nukul tuleb nimi. 

Ise tuleb.

Tingimusteta armastuse kivi

Lota käest laenatud papudega

Isiklikud käimad :)

Nii raske oli, aga huvitav. Nuku tegemine ei ole niisama, et istud maha ja teed.

Kõigepealt tuleb tunne ja tunne muudkui kasvab. Siis muretsed vahendid nii nuku kui riiete jaoks. Kuna tavaliselt ju pole kohe selget pilti, et kõik tuleb just nii või naamoodi, siis töö käigus Sa näed, kas tuleb Sul heledapäine või tumedapäine nukk, kas tal on sinised silmad (nukumaterjale ostes oled Sa olnud 100% kindel, et nukk tuleb sinisilmne ja kui aeg on silmi tikkida, saad aru, et ta on hoopis pruunisilmne...)  Kas tal on linane kleit või lilleine või lepatriinudega või triibuline või... Kõik ju oleneb - tujust, hetkest, nuku silmadest ja juustest. Kui kleit saab valmis, võib tulla tunne, et peab veel midagi lisaks tikkima - sellele kleidile. Kood kampsuni ja proovid mitut erinevat värvi või mustrilist nööpi, kuniks õige Su sõrmede vahele satub. Kui õmbled papusid võid täiesti ebasobival hetkel avastada, et oled teinud kaks ühe jala paput (seda tõenäoliselt juhtub ainult udupeadega nagu mina) ja algab uus, aeganõudev käsitsi nukukinga tegemine, sest see on nii imepisike, et masina all saab ainult ääristada. Kõik Lumi riided (peale aluspükste ja sokkide) on valmistatud Arvo ema kangastest ja lõngadest. Olen teinud Sipas tõelise laastamistöö, aga Arvo ütleb, et ongi hea - asju vähemasti kasutatakse. Imelik on kasutada päris villast lõnga ja kangaid, mis on nüüd juba pea kakskümend aastat puutumatult seisnud. Annaks seisnule justkui uue elu... 

On õmmeldud, on kootud, on tikitud ja on heegeldatud. On vaeva nähtud ja igast uuest etapist edasi minnes rahuldustunnet tuntud. Mõnikord on natuke pahandatud ka endaga (kaks ühe jala paput..... no ma ei tea) 

Olen ise taaskord väga rahul. Lumi tuli täpselt selline nagu ma lootsin/soovisin/nägin. Ei ole olemas ideaalseid asju? Ei ole muidugi, Lumi ka ei ole. 

Lumi on lihtsalt nii armas :) Ja läks Anne juurde :) Nii lihtsalt pidi olema.