Käisime eile Arvoga Tartus Anne ja Moonika juures. Kuna me käisime ebatavalisel päeval ehk esmaspäeval, siis pidime leidma endale mingi muu söögikoha, sest Põhjaka on esmaspäeviti ja teisipäeviti kinni (suvel on iga päev avatud). Mingil põhjusel osutus seekord väljavalituks Cafe Truffe.
Truffe on väga tagasihoidliku miljööga kohvik/restoran. Mitte midagi ei olnud - ei linikuid, lilli, küünlaid- mitte midagi. lilled olid tualetis... Minule meeldis väga, et me saime istuda ühe suure akna alla privaatsesse nurka imepehmete toolidega lauda. Ooteajal oli väga mõnus vaadata aknast välja mööduvaid inimesi. Kuna eile oli erakordselt soe kevadpäev, oli huvitav vaadata, kuidas osad inimesed olid T-särkidega ja osad allaes tepitud jopedega :) Usukumatul kombel möödus aknast ka Agnes, kes sama uskumatul kombel vaatas aknast sisse ja me saime temaga mõne sõna juttu ajada. Oli tore näha, Agnes!
Sõime Arvoga kolmekäigulise eine. Eelroaks valisime "Jagamiseks kahele", mis sisaldas endast Itaalia sinki, Hollandi juustu, suitsujuustu, bruschettat, puuvilju, mingeid pulki ja oliive. See oli päris suur vaagen, võibolla eelroaks isegi natukene liiga suur, sest kui me selle vaaganaga ühele poole saime, siis oli korraks selline tunne, et nüüd võikski veel magustoidu süüa ja ongi hea küll :)
Pearoad võtsime Arvoga erinevad. Arvo otsustas süüa kala ehk "Valge kala petersellijuure, köögiviljade ja pruuni võiga" ja mina tahtsin proovida lammast ehk "Lammas pastinaagikreemi, suhkruherne ja veinikastmega". Arvo ilus valge kala oli peidetud väga rohke rohelise kraami alla. Kala iseenesest oli väga maitsev, aga seda rohelist kraami ehk oli liiga palju ühe mehe jaoks. Kaste koostisosi ei suutnugi tuvastada. Minu praad oli aga täielik fopaa. Esiteks oli see pastinaagikreem nii kohutavalt magus, et see oli lausa häiriv ja taldrikul olevast kahest lihatükist üks oli söömiskõlbmatu. Mitte ainult selle pärast, et see oli läbi ja lõhki pekk, vaid seda ei olnudki võimalik lõigata - nende noad sellele pekitükile peale ei hakanud. Minust jäi see üks lihatükk (pekitükk) puutumata. Suhkruherned olid head :) Uuesti ma seda praadi ei telliks, aga mitte ebaõnnestunud lihatüki pärast, vaid selle kohutavalt magusa pastinaagikreemi pärast.
Desserdivalik oli muljetavaldav. Arvol ei olnud raske valida, sest ta on täielik brüleekreemifänn ja kuna menüüs oli see olemas, siis loomulikult ta selle valiski. Mina tahtsin proovida toorjuustukooki ja tellisin "Truffe la Marmor". Jäime Arvoga mõlemad valitutega väga rahule. Arvol oli lausa kaks brüleekreemi taldrikul ja mõlemad olid väga head. Mulle meeldis tavaline rohkem (üks oli mingi lisaga, mida ma tuvastada ei suutnud). Minu koogitükk oli muidugi häbiväärselt väikene (pakun, et umbes 75g), aga väga maitsev! Eriti head olid muidugi need värsked marjad :) Kuna ma söön magusat väga harva, siis kui ma olen otsustanud magusat süüa, siis... selle jaoks oli kooki ikka tõesti vähe.
Ma ei tea, kas me läheks sinna veel sööma. Võibolla mitte. Prooviks midagi muud ja uut, sest nii kustumatut toiduelamust ikkagi ei saanud. Vaatamata sellele, et eelroog ja dessert olid väga head, aga ebaõnnestunud pearoog ei kutsu tagasi. Truffe kiitmiseks ei saa jätta mainimata aga seda, et toidud olid väga ilusasti serveeritud ehk siis söömaaeg silmadega oli tõesti äärmiselt nauditav.
Iseenest on isegi tore, kui mõnikord Põhjaka meie teele ei sobi, sest siis saab uusi maitseelamusi nautida, aga kui valida uue ja Põhjaka vahel, siis iga kell Põhjaka :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar