Mis tõprast eristab meid - naer on see

Me käisime Sebastianiga NUKU teatris vaatamas lavastust " Timm Thaler ehk müüdud naer". Kohustuslikus korras oleks pidanud etenduse hetkeks samanimeline raamat olema läbi loetud, aga kuna me oleme pikkade juhtmetega, siis meil võtavad igasugused kohustuslikud asjad jube palju aega, sest meil on nii palju asju, mida meile meeldib teha ja siis ei saa nende asjade juurest eemale. Eriti käib see minu kohta, kes koguaeg nokitseks mingisugust käsitööd teha. Olgu selle kohustusliku korraga kuidas siis parasjagu on, aga teatris me käisime ära. Ja raamatuga oleme tegelikult ka lõpusirgel. 

Lavastaja Taavi Tõnisson on James Krüssi romaanist teinud oma nägemuse. Esimene asi, mis üldse romaaniga kokku ei läinud, oli peategelase Timmi võõrasema. Raamatus oli tegu tõeliselt õela ja vastiku inimesega, kes peksis oma võõraspoega iga asja ja asjatu eest. Etendusel oli võõrasema tehtud lihtsalt mingisuguseks... bimboks. Blondiinist lollpeaks, kes lihtsalt armastab raha. Teine asi, mida ei olnud kuigi hästi edasi antud, oli Timmi naer. Romaanist lugedes tekib kõrvu selline helisev, luksatusega lõppev naeruredel...selline eriline ja eriliselt helisev. Etenduses oli see pigem selline põlglik, kui see oli juba hr Tarukile müüdud, kuigi raamatus jääb naer ikkagi lapselikuks ja helisevaks.  

Timm müüs oma naeru maha (saades vastu võime võita iga kihlvedu, mis ta iganes elus teeb), kuid sai üsna peagi aru, et see oli halb tehing, sest elu ilma naeruta.... See on ju ainus asi, mis meist tõprast eristab. Timm  tahtis oma naeru tagasi saada, kuid hr Taruk (loe nime ka tagurpidi), kes nüüd helisevat lapsenaeru naeris (vähemasti raamatu järgi), oli teinud väga kavala lepingu ning Timmil oli keeruline oma naeru tagasi saada. On öeldud, et naerul on inimesi ühendav loomus. Naer vabastab, aitab toime tulla raskustega. Oskan naerda, see tähendab, et suudan mõelda. Timm saab aru, et koos naeruga müüs ta ära ka enda hinge.... 

See on pikk ja raske, seiklusi ja uusi sõpru täis teekond, mille Timm peab läbi käima, et oma helisev lapsenaer tagasi saada...

Mulle meeldib see raamat väga, soovitan lugeda noortel, aga ka täiskasvanutel. Päriselt soovitan. Raha on vajalik, aga see ei saa olla ainus eesmärk elus, sest lõputu rikkusega ei ole midagi peale hakata, kui Sinu hing on tühi ja Sa ei saa olla rõõmus. Kui ainus emotsioon, mida Sa saad välja elada, on kurbus, nutt, ahastus. Kas Sa kujutad endale ette elu, et Sa ei saa isegi naeratada? Minu poisid on minu käest küsinud vahel, et miks mina kunagi häälega ei naera? Ma ei teagi... elu on mind selliseks vorminud.... Aga ma naeratan :) Ja seda ma ei müüks küll maha, sest väga,väga kurb oleks elu, kui ei saaks elus positiivseid emotsioone välja näidata.... 

Etendus oli äärmiselt lärmakas. Kogu etendust saatsid väga tugevad heliefektid ja see oli natukene väsitav, sest neid tegelikult ei olnud sinna justkui vaja. Mõned heliefektid olid nii kõvad, et tekitasid toolidele vibratsiooni, mul oli tahtmine kätega kõrvad sulgeda. Samas mulle väga meeldis mäng klaaside ja peeglitega, see tekitas koguuaeg tunde, et laval on väga palju inimesi või siis sai ühte inimest neljast erinevast kljest üheaegselt näha. Etendus lõppes väga järsult ja kiiresti, loomulikult positiivselt, kui ikkagi kuidagi väga äkki. 

Me ei ole veel Sebastianiga raamatut läbi saanud, ometigi on meil väga põnev, sest raamat on väga palju põhjalikum ja ootamatum, nii palju on selliseid nüansse, mida etenduses üldse ei olnud. Ja kuigi tegu on noorteromaaniga, siis ei tee see halba kellelegi, kes võtab vaevaks lugeda, sest mis tõprast eristab meid - naer on see.... 

Teie Ennike