teisipäev, 3. juuni 2014

Kollane ja sinine kampsun

Minu meeleolu on kõikuv nagu Eestimaa ilm. Mõõnaperioodist annab märku ka vaikus blogis, kuigi kirjutada ja näidata oleks nii palju. Meie elu on kulgenud vaikselt kodu ja Sipa vahel. Kui Arvo on kodus, oleme võimalikult palju maal. Kui Arvo on tööl, hoiame koduasjad korras ja aiamaa umbrohuvaba. Lasteaias me enam ei käi, tegelikult küll juba terve kuu ei käi. Robin sai nädal varem koolivaheajale ka, sest tal on kõrvapõletik. Seega võib öelda, et oleme suvelainel - kui just aknast välja ei vaata:)
Mõõnaperioodist annab märku ka see, et ma olen lühikese ajaga kudunud kaks kampsunit. Endale kollase ja Sebastianile tema soovil sinise. Kui ma koon, siis ma loen silmuseid. Selleks, et mitte mõelda ebameeldivatele asjadele. Kui mõtted uitama lähevad, hakkan otsast peale silmuseid lugema...
Olgu selle mõõnaga kuidas on, kampsunid on ausad ja ilusad :)

Minu kollane valmis taaskord Dropsi õpetuse järgi. Lihtsuses peitub võlu. Tegin seekord kampsuni eriti pehmest Soft Spring lõngast ja võin öelda, et see kampsun on hetkel minu lemmikriiete hulgas. 


Nööpide valik ei ole juhuslik. Otsisin neid kaua, just neid ÕIGEID.

Sebastiani kampsuniga olin natuke hädas ja tagantjärgi võin öelda, et oleksin pidanud enda sisetunnet kuulama. Mulle oli juba ammu jäänud silma Krentu blogis üks kampsunijuhend . See kampsun oli siiani minu poolt kudumata ainut selle pärast, et Krentu on kudunud need Novita Jussi või Novita 7 Veljestä lõngast ja mu sisetunne ütles koguaeg, et see on liiga maavillane. Maavillane võib ju soe olla, kuid ihu vastas ta  "hammustab".  Seebu aga jäi endale kindlaks, et just sellist ja just selle lõnga sinist kampsunit ta endale tahabki. Kuna ma olen kergesti ümber sõrme keeratav, siis just sellisest lõngast ja just tema poolt valitud sinise kampsuni ma talle kudusingi. Nelja päevaga :)

Kõige ahnem porgandisööja :)
Kampsunit oli hästi kerge kududa, kui muster pähe jäi. Alguses mõtlesin küll, et tsiisas, ma jäängi seda kuduma, koguaeg aja mustrilehel näpuga järge. Tegelikult polnud asi üldse nii hull ja mulle see kampsun väga meeldib. Seebule muidugi ka. Aga nüüd koon ühe veel :) Eks ikka selle "hammustamise" pärast ja seekord on lõngaks merinovillane lõng. Ikka see, mida mu sisetunne algselt kasutada tahtis :) Seebu ütleb, et kui pikakäisega pluus on all, siis pole ju hullu midagi, aga mina pole rahul. Kampsun peab olema ikka selline, et kui selle endale selga tõmbad ja kasvõi kurgu alla kinni nööbid, peab Sul soe ja hea olla olema.

"Õnneks" mõõnaperiood kestab ja silmuste lugemine on aktuaalne...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar