teisipäev, 28. veebruar 2017

Minu ema teeb maailma parimaid vastlakukleid...

....ütleb Sebastian, kui lööb hambad oma kuklisse.

Ma ei tee kindlasti maailma parimaid kukleid, sest ma ei ole mingisugune õppinud pagar. Olen hoopis meeleheitel koduperenaine :) Ma oleksin võinud muidugi minna poodi ja osta Robinile paar kuklit, aga see oleks olnud karjuv ebaõiglus Sebastiani suhtes, kes ei vaata poekuklite poole ka mitte. Ei vaata selle pärast, et seal on vahukoor. 

Kuklitaigen Nami-Namist, korduvalt katsetatud, oma käe- ja maitsepärasemaks muudetud ja alati heaks kiidetud:

25g pärmi
0,3dl sooja vett
75g võid
1,5dl piima
0,5tl soola
85g suhkrut
630g nisujahu

Lahusta pärm soojas vees. Sulata või väikeses kausis. Lisa toasoe piim ja vala käesoe segu pärmi hulka. Sega juurde sool ja suhkur. Sõtku vähehaaval juurde jahu, kuni saad ühtlase taina. Kata tainakauss kilega või rätikuga ja lase soojas kohas tund aega kerkida. Vormi kuklid, ahjus hoia 200 kraadi juures 20 minutit. 

Vahusta vahukoor (200ml) ja kui isu on, uurista kuklite seest sisu nats välja. Pane augutäiteks näiteks vaarikatoormoosi. Vahkoor otsa ja tuhksuhruga viimane lihv. Selle peale ahju tehtud tegemise võid vahele jätta, kui Sul on kodus inimhing, kes ei söö ei moosi ega vahukoort. Tema ongi see, kes ütleb, et tema ema teeb maailma parimaid kukleid :) Selliseid:


Robini ja minu omad olid sellised:


Meil ei olnud täna mingit erilist vastlapäeva, sest hernesupisööjaid pole ja kuna Sebastian on haige, siis me vihmaga muru peale liugu laskma ka ei läinud. Koolis jäi ka vastlasõit ära, milles Robin muidu pidi osalema. Hea, et ikka Jyskis linasid müüakse :) 

Aga kuklid olid ausad - ikkagi oma ema tehtud - hoole ja armastusega. Sebastian arvas muidugi, et vastlakukleid võib kaks korda aastas ka süüa: siis, kui on õige päev ja siis, kui isa tuleb koju (no et isa ka ikka saaks). Nii et - kuklitel tuleb kordus nädalavahetusel :) Arvo jaoks ja Seebu rõõmuks :)




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar