Lõheroosa. Minule.

Riina saatis mulle üks kord veebruaris lingi minu kampsuniga. St mina siis veel ei teadnud, et see on minu kampsun, aga Riina olevat seda näinud ja teadnud, et mina peaksin sellele kampsunile elu andma. Ma esimese hooga mõtlesin, et issand! nii roosa! et ikkagi ongi nii, et mina vanem eit, seda roosam kleit? Aga siis mõtlesin, et tegelikult ma pole veel nii vana, et ei võiks endale lubada ühte lõheroosat kampsunit soojadeks suveõhtuteks. Tegelikult jõudsin mõelda ikkagi seda ka, et teen musta värvi, aga siis mõtlesin, et .... must ei ole minu jaoks. Ennemini roosa. Ja kuna mu elus halli ei ole, siis tellisin lõnga ära. Just nimelt lõheroosa, 450g Drops Muskat 100% puuvillast lõnga. Põhirõhk on 450-l grammil. 

Lõng tuli kohale ja tundus... Selline, et sellest saaks hoopis mitu mõnusat roosat põrsast heegeldada :))))  Või kassi. Igatahes mitte kampsunit, sest no andke andeks, aga ikkagi...nii roosa? Mul garderoobis ikkagi pigem sinakamad toonid. Või tumedamad. Või kirjud. Aga mitte roosad. Istusin oma lõngahunniku otsas ja mõtlesin, et annan sellele kampsunile võimaluse ja kui kohe kuidagi ei ole minu, siis harjutan üles ja teen 10 põrsast. Sellist:

Kudusin kampsuni kiiresti valmis. Lõng jäme, vardad suured (4mm), muster kerge. Võibolla isegi liiga kerge. Igav oli kududa, polnud nagu mingisugust väljakutset. Jah, selles mõttes oli, et kas jääb kampsun või tulevad põrsad, aga igav oli ikkagi. Mulle meeldib selline vaikne nikerdamine rohkem, kui sentimeetrite kaupa parempidist kudet teha. Siis pidigi kiiresti valmis tegema. 

Mul jäi kuus ringi ennem kampsuni valmimist lõnga puudu. Kuidas selline asi võimalik on, on mulle täiesti arusaamatu, sest mustrisse pannakse ikkagi pigem varuga lõnga kirja. Kuna ma elan kolkakülas, siis pidin ühe doki lõnga jurde tellima, mis tegi sellest puuvillasest lõngakerast ühe kalli lõngakera. Lõng maksis 1,5 euri, saatmine 3,3... 

Sigasid ei tule. Kuigi ega mul midagi nende sigade vastu ei ole. Olen peaaegu kampsuniga rahul, nii palju küll, et küllap ma seda kandma hakkan. Aga. Oleks saanud paremini. Ma oleksin pidanud võtma väiksemad vardad, sest kampsun on suhteliselt lotakas mul seljas. Teine võimalus on muidugi kaalus juurde võtta, aga see ei ole minu jaoks siiski parim võimalus. Mõtlesin tükk aega, kas jätan nii või pigem mitte, aga otsustasin, et mõni riideese võib ju selline ka olla, mis jätab veidi lõdvema mulje :) Kahjuks mul pole fotot näidata, kui kampsun mul seljas on, sest mul ei ole Ennikesepildistajat ja selfisid ma ei tee :)  Aga küllap mind saab näha selle kampsuniga :) Kindlasti saab!

Tegelikult on päris armas kudum, kerge ja õhuline. Just suvesoojade õhtute jaoks. Nende, mida ma taga igatsen. Ja mul on hea meel, et ma mustamõtte siiski maha matsin - suvi on ikkagi värvid ja helgus - küll seda pimedat, tumedat ja kõledat saab ülejäänud aastaaegade jagu "nautida". 

Aitäh Riina! Minu kampsunit märkamast...