Uus aasta algas kultuurselt, kuna jõuluvana tõi meile Arvoga lausa kahe teatrietenduse piletid. Mõlemad Pärnu Endla teatris. Üks Arvolt meile ja Liisudele, teine etendus Robinilt ja Sebastianilt meile Arvoga. Tõeline rõõm, metsasmüttamisele vahelduseks :)
Alustasime oma kultuurset päeva toidunautimisega Supelsaksad kohvikus. Mul on kuidagi imelik seda kohta kohvikuks nimetada, sest nad eksisteerivad juba viimased 4 aastat Eesti TOP 50 restoranide nimekirjas ja kohvik on kuidagi nagu vähe öeldud. Samas - ise nad end nii nimetavad, ju siis neile sobib. Nimi nimeks.
Oleme seal mitmeid kordi söömas käinud ja ei ole veel pidanud pettuma. Söögis, teenindamises, miljöös, lõhnas, tundes.... See kõik sobib omavahel nii hästi kokku, et söök ei tundugi esmajärguline. Nägime/nautisime kolme erinevat rooga. Arvo ja Liisu võtsid "Pardikoib punase veini kastmes mustade ploomide ja “purjus pirniga”", Raivo jäi kindlaks veisele - "Veise sisefilee kartuligratääniga" ja mina olin kõige tagasihoidlikum, kuna tean, et ei jaksa neid praade ära süüa ja sõin "Risotto suitsulõhe ja sparglitega". Toidud on kõik äärmiselt maitsekalt serveeritud ja maitses pettuma ei pidanud. Taaskord pidime mõlgutama mõtteid, et ei tea, miks küll Märjamaa söögikohad ei suuda oma menüüsse lisada midagi muud, ikka ja ainult see naturaalne šnitsel friikartulitega... Kuna ruum oli väga hämar, ei saanud ühtegi head fotot peale koogi :), mille me Arvoga kahepeale ära maitsesime. Magus. Väga magus. Tükk aega vist kooki ei taha :)
Oleme seal mitmeid kordi söömas käinud ja ei ole veel pidanud pettuma. Söögis, teenindamises, miljöös, lõhnas, tundes.... See kõik sobib omavahel nii hästi kokku, et söök ei tundugi esmajärguline. Nägime/nautisime kolme erinevat rooga. Arvo ja Liisu võtsid "Pardikoib punase veini kastmes mustade ploomide ja “purjus pirniga”", Raivo jäi kindlaks veisele - "Veise sisefilee kartuligratääniga" ja mina olin kõige tagasihoidlikum, kuna tean, et ei jaksa neid praade ära süüa ja sõin "Risotto suitsulõhe ja sparglitega". Toidud on kõik äärmiselt maitsekalt serveeritud ja maitses pettuma ei pidanud. Taaskord pidime mõlgutama mõtteid, et ei tea, miks küll Märjamaa söögikohad ei suuda oma menüüsse lisada midagi muud, ikka ja ainult see naturaalne šnitsel friikartulitega... Kuna ruum oli väga hämar, ei saanud ühtegi head fotot peale koogi :), mille me Arvoga kahepeale ära maitsesime. Magus. Väga magus. Tükk aega vist kooki ei taha :)
Peale toidu nautimist läksime etendust nautima. "Armastuse õigekiri" on Gerda Kordemetsa lavastatud melodraama (oleksin arvanud, et Arvo valib pigem mõne komöödia vaatamiseks), mis jutustab omapärasest suhterägastikust, kus mitte keegi ei armasta seda, kes teda armastab. Nii ongi kogu selle armastuse kiuste tegelaste sees peidus palju üksildust ja südamevalu. Kuidas sellises olukorras edasi elada? Ja kas õnnelik armastus ja õnnelik lõpp on üldse olemas? "Imeline! Teie armastate mind, mina armastan teda, tema armastab Galiat ja Galia armastab Margat! See on nagu mingi ooper!" Osades mängivad Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Ireen Kennik, Lii Tedre, Ago Anderson, Tambet Seling ja Priit Loog. Väga tundeline etendus ühe vaheajaga. Kaks tundi armastuse segasusest. Lõpp dramaatiline, ilma igasuguse õnnetundeta.
Julgen soovitada mõlemat - nii kohvikut kui etendust. Head toidud ja head näitlejad teevad teie päeva ilusamaks - see on küll kindlamast kindel. Kuna ma olen väga vilets televiisorivaataja, siis teatriskäigud on mulle eriti nauditavad. Isegi siis, kui ma mõnikord liig järsu heli peale ehmatan või tagumik istumisest kangeks jääb.
Veebruarais realiseerime teise kingituse. Täna aga ootavad meid juba lumehanged :) Päris tõsiselt kohe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar