Voodriga sõrmikud

Ma nägin MytsiWabrik blogis voodriga sõrmikuid ja teadsin kohe, et just neid ma järgmiseks koongi. Voodriga pitskinnaste puhul on vähemasti kaks osa neljast osast äärmiselt lihtne, kuid voodriga sõrmikud on kõik kokku üks igavene nikerdamine. Nagu sõrmikute puhul ju tegelikult ongi. 

Kudusin just Sebastianile uue mütsi. Ostsin Raverlys üles pandud mütsi õpetuse otse Eveli käest. Mul polnud küll plaanis endale mütsi teha, kuid Sebastianil oli oranži jope juurde uut mütsi vaja ning mulle nii väga meeldis see uutmoodi tegumood. Selles konkreetses õpetuses on olemas ka heegelketile kootud sooniku õpetus, mida ma nüüd kasutan küll vist iga soonikuga algava asja korral, sest see äär jääb hoopis tugevam ja kaunim, küllap seisab ka kauem vormis. 

Ja siis oli vaja mütsi juurde sõrmikuid ning kuna ma teadsin, et need saavad olema voodriga, siis võtsingi nokitsemise ette. Mul oli ostetud just kallis pitsilõng pitskinnaste kudumiseks, kuid see lõng ei sobinud nii peeneks tööks kohe üldse. Äärmiselt ebaühtlase tekstuuriga, vahepeal täiesti paksenenud kohtadega lõng - no mis pitsi Sa sellisest teed? Mind eriti ei lohutanud tadmine, et tegu on väga pehme ja siidise lõngaga, sest kui lõpptulemus on konarlik, siis mis mul sest pehmusest? Pitsiks ei kõlba igatahes kindlasti mitte, kuid ideaalselt sobib ju voodriks: soe, pehme, ei jää välja paistma, tundub üsna tugev. Suurepärane. 

MytsiWabrikust vaatsin voodriga sõrmiku kudumiseks ainult ühte lõiku ja seal oli kirjas nii: loo nr 3 varrastega üles 40. Koo soonikuosa ca 5 cm vabalt valitud mustri järgi. Kõige lihtsam on pp : ph. Seejärel kasvata 1 lisa silmus iga silmuse järel; silmus võetakse üles eelmiselt realt, kahe silmuse vahelt igast silmusest nii, et ringi lõpuks on varrastel kokku 80s. Üle ühe silmuse tõsta abilõngale, need jäävad ootele sõrmiku põhiosa kudumiseks. Mina kasutasin Supremo lõnga, mis on 100% meriinovill ja mis on naha vastas nii pehme/mõnus/soe. Vardad olid 3,5 - seega sain kasutada juba varem valmis joonistatud sõrmede skeemi - et oleks natukenegi lihtsam. Tunnistan ausalt, labakindaid on ikka palju mõnusam teha :) 

Vooder valmis, hakkasin sellesama Eveli mütsimustriga kuduma pealmist kinnast. Ja ei jõudnud ennast ära kiruda, sest kordades lihtsam oleks olnud teha lihtsalt triibulised või ühevärvilised sõrmikud. Mulle ei meeldi, kui asjad võtavad kaua aega ja ma pean koguaeg pingsalt mõtlema. Mulle meeldib, kui asjad lihtsalt valmivad, niimoodi niuhti :)

Aga kui ei valmi niuhti, siis ükskord valmivad naguniigi. 

Valmis sõrmkinnas seestpoolt - täiesti puhas ja ilus

Valmis kindad ja müts on tegelikult ilusad. Ja väga soojad. Mütsil on ka vooder, mikrofliisist. Ainult talve oleks nüüd jälle vaja....

Sebastianile meeldivad tema uued müts ja hirmsoojad sõrmikud. Sõrmiku sooniku ja mütsi sooniku algusesse on pandud veel elastikniit ka, et kudum hoiaks kenasti käe/pea ümber. Kui ma need kõik olin valmis saanud, siis ma olin umbes 99,9% kindel, et rohkem ma voodriga sõrmikuid ei koo, sest see on ju tegelikult neli sõrmikut ühe korraga ja kokku tuleb ainult kaks valmistoodet - ajaraisk :) Nüüd on mõned päevad mööda läinud ja ma olen üsna kindel, et selliseid voodriga sõrmikuid tuleb veelgi. Aga kindlasti mitte taolise välismustriga. Ega muidu polekski hullu, aga see lõngaotste ära peitmine on lihtsalt nii tüütu töö, et kergem on ühevärvilisi asju teha. Need muidugi pole jällegi need.... Ah, eks ma irisen niisama. Kui keegi mulle ütleb, et kas palun saaks voodriga sõrmikuid näiteks nelja erineva värvi triibuga, siis ma ju naeratan lahkelt ja ütlen, et muidugi saab! Miks ei saa! 

Nüüd koon hoopis imepisikesi asju, et teha head kõige pisematele.  Töötasin välja täna ühe püskipaari mustri enneaegsetele lastele mõeldud suuruses. Koon selle õpetuse korra veel ise läbi ja jagan siis üldsusega - et ikka rohkem ja rohkem inimesi aitaks kaasa :) 

Ja kui tahate voodriga sõrmikuid kududa, siis mõelge, kas te viitsite neli sõrmikinnast kududa :)