laupäev, 29. september 2018

Tallinna Vaba Waldorfkooli lastevanemate kool vol1

Kuna meie Sebastian on sellest õppeaastast Tallinna Vaba Waldorfkooli õpilane, siis see tähendab tegelikult seda, et üsna mitu inimest peavad ennast sõrmest tõmbama, et kõik asjad sujuks. Ja sujuks ikka nii, et lapsel oleks kõige parem. Ma ei saa öelda, et me Arvoga ei teadnud varem waldorfpedagoogikast midagi, aga me siiski otsustasime, et me osaleme sel õppeaastal waldorfkooli lapsevanematele mõeldud lastevanemate koolis, et mõista paremini selle pedagoogika olemust ja olla toeks oma pojale Steineri pedagoogika järgi õppimisel. Sebastianist ja uue õppemeetodi algusest kirjutan lähipäevil ühe pikema ja põhjalikuma postituse, aga täna ma tahtsin kirjutada Arvo ja minu esimesest koolipäevast waldorfkoolis. Püüan iga nädal oma mõtted kirja panna, mis mind on kõnetanud selles protsessis. 


Tänane tunniteema oli väga üldine - mis on waldorfkool ja waldorfpedagoogika. Waldorfkool on kool, kus õpetatakse pedagoogika järgi, milllele pani aluse Rudolf Steiner, kelle põhipidepunkt oli antropsoofia ehk  tarkus inimesest. Antroposoofia järgi on inimene seotud kogu maailma ja kosmosega. Vaimsesse maailma kuulub  vaim ja materiaalsesse maailma kuulub keha. Vaimu ja keha vahele jääb hing ja kõik see kokku ongi inimene. Keha koosneb meeltest ja närvisüsteemist, kuhu kuulub rütmiline süsteem ainevahetusest ja jäsemete süsteem. Hinges toimub meie tundmine ja tahe. Vaim põhineb inspiratsioonil (tundmused, muusika) ja intuitsioonil (see lihtsalt tuleb ). 

Steineri järgi võib meie ühiskonna jagada kolmeks :
1) majanduselu (VENDLUS) - materiaalsed eluvajadused
2) õguselu (VÕRDSUS) - võimalus elada kaasinimestega
3) kultuur (VABADUS) - mõttevabadus. 
Haridus kuulub kultuuri valdkonda ja peab olema vabadus (mõte, tunne, tahe).

Mulle väga meeldis mõte, et me ei saa muuta last süsteemile sobivaks (mida tehakse pahatihti tavakoolides), vaid me peame süsteemi kohandama lapsele sobivaks. 

Waldorfkooli staatus:
Erakool? Pigem ühiskondlik kool
Tasuline kool? Raha kolmest allikast: riik, omavalitsused, lapsevanemad - täna tasub omavalituse osa ka riik
Vabakool? Lastel palju vabadust ja püüd on see, et täiskasvanud inimene oleks võimalikult vaba ja vabaks hingeks saab kasvada läbi aja. Laps ei ole veel vaba, sest ta ei saa ega oska otsustada. Otsustusvõime kasvamisega muutub laps vabamaks. 
Maailmavaateline kool? Aluseks on antroposoofiline maailmavaade. 
Kristlik kool? Üldkristlik. Waldorfkool püüab lapses sisendada, et peale tema on olemas midagi väga suurt, mingi kõrgem jõud. 
Erivajadustega laste kool? Tavaline waldorfkool püüab erilisi lapsi integreerida, aga neid erivajadusetega lapsi peaks olema piisav kogus, et nad ei hakkaks domineerima. 
Väikesed klassid? üle 20 lapse põhikooli klassis ei ole.
Koolivahetus? Waldorfis on oma õppekava. Sõltub kõik lapsest, kas ta on võimeline kooli vahetama nii üht- kui teistpidi.

Waldorfkooli eripäradeks on:
  1. õppekava põhjendatus lapse arengupsühholoogiaga - igal asjal on oma aeg! Tavakoolis tulevad liiga vara sisse abstraktsed mõisted (alla 12aastane laps ei ole selleks valmis)
  2. õpetus on kasvatuse teenistuses (õpetades kasvabki, laps kasvab ümbruse najal)
  3. õpetuse kunstiline kujundamine (kõik on kunstiga seotud, kõik tehtu peab ka esteetiliselt ilus olema)
  4. klassiõpetaja süsteem 1.-8. klassini
  5. põhiained-põhitund-perioodiõpe (epohhid), rütmiline, kunstiline, muusikaline osa kuulub põhitunni juurde.
  6. õpikute asemel isetehtud valged vihikud (lapsed kujundavad oma vihikud ise)
  7. numbrilist hindamist ei ole, klassi kordama ei jäeta (9. klassis hinded
  8. kirjeldavad tunnistused 2x aastas (jõuluks, suveks)
  9. 2 võõrkeelt alates I klassist (inglise ja vene keel)
  10. kunstiline aine  - eurütmia (liikumiskunst, mis väljendab kõnet ja muusikat)
  11. I klassist alates plokflööt
  12. poisid ja tüdrukud koos kõiges (nt käsitöös, puutöös)
Kõik asjad peavad olema lapse teenistuse huvides - see ongi see waldorfkooli vabadus. 

Kunstiline pool oli tänasel koolitusel vormijoonistus I ja II klassis.  Seal on õpetajal kaks võimalust:
  1. puhas ja valge (valge kriidiga värvilisele paberile)
  2. värvilise kriidiga valgele paberile (lastele meeldivad värvid). 
Vormijoonistuse aluseks on see, et kogu maailm koosneb sirgetest ja kumerustest. Sirge puhul ei ole valikut, vabadus puudub, ühtlaselt alla, aga kumeruste puhul on valikuvabadus suurem. Töövahendiks olid vahakriidid, mis on waldorfkoolis peamised joonistamis- ja kirjutamisvahendid (algklassides eriti). Me Arvoga joonistasime ka. Arvo tööd said sellised:



Mina olen Liiviga juba vahakriite proovinud, mul on oma kuuevärviline komplekt olemas ja Liivi õmbles mulle minu oma kriidikoti ka. Olen tähele pannud, et minu joonistused on kordades tugevamad, intensiivsemad, jõulisemad, kui näiteks Liivi või Arvo omad. Kasutasin täna soojasid põhivärvi kolme tooni ja tulemuseks said sellised tööd:



Vormijoonistamine sisaldab elemente kirjakeelest, geomeetriast ja joonistamisest, õppeainena toetab ta mõtlemise, kujutlemise ja tahtetegevuse vaheliste seoste kujunemist. Vormijoonistamise esmaseks ülesandeks on äratada lapses vormimeel. See on vajalik kirjutama ja lugema õppimiseks, hiljem võimaldab see mõista nii looduses kui ka inimese loodud asjades esinevaid vorme. Harjutatakse ruumis (kogu keha kaasav liikumine) ja tasapinnal (käeline tegevus) orienteerumist ja liikumist, see pakub eriti tuge võimalikele legasteenikutele. Joonistamisel kogetakse kvalitatiivset liikumiselementi: põhiharjutused sirgete ja kaarjate vormidega tuleb alguses kogu kehaga läbi teha (kõndimine, jooksmine, suured käsivarre ja käeliigutused) ja vähehaaval joonistusteks rahuneda lasta. Selline harjutustee nõuab lapselt enda kontsentreeritud juhtimist valdkonnas, mis on talle omane – liikumises. Vormijoonistamise vormid on alguses tähenduseta – nad ei matki midagi välist. Joonistamisel õpib laps tajuma nende iseloomulikku erinevust: sirgjoone selge suund nõuab ja toetab kontsentratsiooni, mõttega juhitud tahet. 

Dünaamiline, ilma selge suunata kõverjoon võimaldab individuaalsemat ruumi, tahtetegevusega kaasneb tundeelamus. Kogemine tegevuse kaudu on esimese kolme kooliaasta üks põhimotiividest.

Vormijoonistamine on toetav vahend kirjutamaõppimiseks; 1. klassis (trükitähed), 2. klassis (raamatutähed), 3. klassis (seotud kiri) on ta selle eelvorm. 2.-3. kooliaastal lisanduvad põhiharjutustele nii sümmeetriaharjutused kui ka vaba kujundus etteantud vormielementidega, 4. klassis vormide põimimine ja sõlmed (keldi sõlmed). 5. klassis läheb vormijoonistamine üle vabakäegeomeetriaks (matemaatika) ja 6. klassis geomeetriaks. 

Peale koolitust käisime Da Vinci pasta & pizza restoranis söömas. Võtsime Arvoga mõlemad kõige lollikindlama pasta (Pasta kreemija Carbonara kastme ja Itaalia pancetta singiga), sest ei ole varem seda söögikohta külastanud ja ei kujutanud ettegi, kuidas nende söögid võiksid välja näha ja maitseda. Mina võtsin muidugi magustoidu ka, milleks oli "Soe šokolaadikook Itaalia jäätise ja maasika toormoosiga" :)  Ja me ei pidanud pettuma! Ma arvan, et see oli parim pasta, mida ma kunagi söönud olen. See oli nii kreemine ja koorene ja nii hästi maitsestatud, et oli tõesline maitseelamus. Šokolaadikook oleks võinud olla natuke erohkem läbi küpsenud, aga maitses ka väga hästi. Tundub, et me satume sinna veel sööma oma lastevanema kooli raames :) 

Soe piim kohvi peale


Oli väga informatiivne päev ja maitsev päev. Oleme millimeetri võrra targemad ja see tundumus, et oleme õige asja sees muudkui kasvab. Järgmine nädalavahetus on juba uued teemad - oleme Arvoga minemas. Püüame nii palju, kui võimalik osa võtta, sest hea on teada, mille sees meie laps on. Me küll näeme ka igapäevaselt õppeprotessi pealt, aga kogu see süsteem, mis lapse jaoks luuakse on nii võimas, et me mõtleme, et kas oleks saanud midagi veel paremini Sebastiani heaks teha?



Teie Ennike


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar